Kuremaal kohtusid Jõgeva valla, Paide valla ning Valgevene Voložini rajooni noored. Kuigi lapsed teineteise emakeelt ei mõista, leitakse ühine keel läbi tegevuste ja nii õpitakse ka esimesed sõnad selgeks.
Tänavu 15.-17.augustini kogunesid Jõgeva valla sõpruspiirkondade Paide valla ja Voložini rajooni noored Kuremaale. Kohe laagri alguses oli noorsootöötajatel kaval plaan, kuidas eri rahvusest noored omavahel suhtlema panna. 25 laagrilist jagati viieks rühmaks, igas meeskonnas oli kaks Paide ja Jõgeva valla ning üks Voložini noor. Jõgeva aleviku noorsootöötaja Kertu Soonberg lisas, et rühmade moodustamisel jälgisid nad seda, et Jõgeva valla sama piirkonna noored kokku ei satuks ning keegi rühmast oskaks kas vene või inglise keelt. “Meil olid rühmades erinevad tegevused, et saaksime end proovile panna, kuidas välismaalasega suhtlemisel hakkama saada,” rääkis Paide valla noor Mariliis ja märkis, et just sellistes ootamatutes olukordades hakkab noorte nutikus ja leidlikkus tööle. Kui vaja, siis saab ka kehakeeles kõik selgeks teha. “Lapsi keelebarjäär ei sega. Nad suhtlevad ja vaadake, kui hästi nad hakkama saavad,” rõõmustas Voložini rajooni noorsootöötaja Lena. Noorsootöötaja Kertu sõnul räägivad valla noorsootöötajad enamasti eesti keeles ja tõlkimisel oli abiks Paide valla noorsootöötaja Luule.
Usaldus ja side
Jõgeva valla noorsootöö vanemspetsialist Laidi Grauen rääkis, et Jõgeva vallal on Paide vallaga ühised noortelaagrid ning hea koostöö olnud juba tosin aastat. Valgevene noortega on laager aga teist korda. Esimest korda kohtusid kolme piirkonna noored mullu suvel. Lisaks sellele läksid Jõgeva valla noored oma Valgevene sõpradele ka juuni lõpus külla, siis toimus kahe sõpruspiirkonna spordilaager.
Jõgeva vallavanema Enn Kure sõnul said Voložini rajooniga sõprussuhted alguse neli aastat tagasi. Voložini rajooni ja Jõgeva valla vaheliste koostöösidemete arendamisel oli tähtis roll Priit Saksingul, kelle tutvustega Valgevene Eesti suursaatkonnas leiti Voložini rajoonist mõttekaaslasi, kellega koostööd teha. “Üle-eelmisel aastal pakkusime välja, et Jõgeva ja Paide valla ühistes laagrites võiksid olla ka valgevene lapsi,” rääkis Kurg. Risti ja põiki üksteise kodukanti avastades, kogemusi jagades ning keelt õppides, luuakse sõprusele alus. Voložini rajooni noorsootöötaja Oksana kinnitas, et lapsed tahavad teisi maid näha ning kohalikku kultuuri tundma õppida. Naise kinnitusel on see nii noorsootöötajatele kui noortele oodatud reis. “Noorsootöötajatel on võimalus suhelda ja leida pikemas plaanis uusi koostöövõimalusi. Lisaks saame arutada kultuuri, hariduse ja sotsiaalpoliitilisi küsimusi. Meile meeldib tutvuda Eesti riigi eripäradega, külastada muuseume, saada teada, mis maa see on, milline on teie igapäevaelu ja millise iseloomuga siinsed noored,” lisas Voložini noorsootöötaja Lena.
Poliitikaväline koostöö
Valgevene noorsootöötaja Lena selgitas, et noored elavad oma lapsemeelses maailmas. “Nende jaoks pole olemas poliitikat, neil pole eelarvamusi ‒ nad on lihtsalt lapsed,” arutles noorsootöötaja, kes lisas, et noored on olulised kahe piirkonna sõprussuhete hoidjad ja loojad. “Jõgeva lapsed käisid Valgevenes, meie lapsed sõitsid siia. Nad räägivad sellest positiivsest kogemusest koolides oma klassikaaslastele. See kõik annab kinnitust selles, et olenemata piirides, keelest ja rahvusest saame koos eksisteerida ja suhelda,” rääkis Lena. “Sarnaselt meie lastega siin, said Eesti lapsed Valgevenes hakkama. Kui küsisin, kuidas nad kolmepäevases laagris toime tulid, siis sain kinnitust, et nad suhtlevad nagu vanad tuttavad,” jutustas Lena. Noorsootöötaja Oksana märkis, et üksteisega tutvudes mõistavad noored ja noorsootöötajad, et tegelikult erinevusi nii palju ei olegi. “Meie elu sihid ja eesmärgid on samad,” lausus ta.
Ideede teostajad
Jõgeva aleviku noor Angela kiitis laagri põnevaid mänge nagu pimeorienteerumine ja Kebeli talu loodusviktoriin, mis panid laagrilised omavahel arutlema ning andsid ka uusi teadmisi juurde. Näiteks pimeorienteerumisel ei olnudki mingit keeleoskust vaja. Meeskonnast seoti ühel noorel silmad kinni ning teised pidid teda kordamööda läbi takistusraja juhatama. Kasutada võis ainult sümboleid nagu plaksud ja patsud.
Lisaks käisid laagrilised Kadrina mõisas, Peipsi elu toas, külastasid Kääpal Kalevipoja muuseumi ning uudistasid Jääajakeskuses. Vihma tõttu tuli programmi muuta. Koostöö ning mõistev suhtumine aitasid plaanid ümber mõelda ning leida tegevusi, mis vihma trotsisid. Näiteks Kuremaa ujula reageeris kiiresti ja leidis võimaluse sauna kasutamiseks. “Olen väga tänulik, et kõik olid nii abivalmid ja vastutulelikud. OÜ Presto bussijuht Aare oli kõikideks vangerdusteks kohe valmis,” kiitis Laidi Grauen.
Valgevene noorsootöötajatel jätkus võõrustajatele ainult kiidusõnu. “Võib küll olla hea idee, aga see vajab ellu viimist ja juhtimist. See on meie jaoks väga oluline, et Jõgeva vald on leidnud võimalused ja nii südamlikult meid vastu võttis,” kiitis Voložini rajooni noorsootöötaja Lena.Vallavanem Enn Kurg leidis, et rahvusvaheline laager on noortele hea kogemus. “Nad sõbrunevad takistusteta. Need noored on varsti suured, aga sidemed säilivad,” märkis Kurg ja lisas, et ühiste laagrite traditsioon võiks jätkuda.
Valgevenes soositakse hariduse, kultuuri ja noorsootöö valdkonna arendamist ning õppereise välisriikidesse. Nii ei ole Valgevene ja Eesti noortel viisaga probleeme. Saatkondades ollakse noorterühmade suhtes vastutulelikud ning viisad on neile tasuta.
MARGE TASUR
