Möödunud laupäeval said Torma rahvamajas kokku meie maakonna rahvapilliorkestrid, et koos harjutada, õhtul kontsert anda ja simman maha pidada. Torma Kapellar toimus juba kolmandat korda.
iii
Seekordsel ühisel harjutuspäeval, mida juhendasid rahvamuusikamentorid Ahto Nurk ja Virve Lääne, oli korduvalt kõne all suvine Pillipidu, mida koos üldlaulu- ja tantsupeoga Tallinnas esmakordselt läbi viia kavatsetakse. Selle repertuaar pole just kergete killast ja lisaks koondorkestri esinemisele Raekoja platsil oodatakse paremal tasemel kapelle peopäevadel esinema ka mitmel pool mujal pealinna kenamates kohtades.
Maakonnapeod on sama olulised
Siiski pole Torma kapelli juhendaja ja Kapellari idee autori Maire Tamme sõnul suvine suur pidu ainus põhjus, miks kokku saada vaja.
“Maakonnas peetakse suve jooksul alati mitu pidu, kuhu rahvamuusikuid esinema kutsutakse. On hea, kui me ei kohtu omavahel alles peopäeva ühisproovis, vaid oleme ka varem kokku harjutanud. Lugudel on siis ikka hoopis ladusam minek. Kokkusaamiseks sobibki minu arvates kõige paremini sügis, kui juba uuel hooajal proove tehtud on, kõige kiirem jõuluaeg, kui pole mahti päevaks kodunt ära tulla, aga alles ees,” rääkis Maire Tamm. Tänavune Kapellar oli järjekorras juba kolmas. Esimene peeti 2006. aasta detsembri alguses vaid harjutuspäevana, juba järgmisel aastal lisandus ettevõtmisele ka õhtune simman.
Uus ja huvitav pill
Kui esimeseks ühismängimiseks saali koguneti, jäi paljudele silma, et Torma pillimeeste (tegelikult küll naiste) read on täienenud ja nende orkestrisse on lisandunud meie kandis eksootiline pill — hiiu kannel.
“Hiiu kannel hakkas mulle meeldima, tellisin ta pillimeister Indrek Roosilt ja võtsin mängima õppimiseks Tartus Marju Varblaselt eratunde,” rääkis kapelli uustulnuk Ingrid Nuga, kes elab Palamusel. Torma valis ta mängupaigaks seetõttu, et on varem siin elanud ja segakooris laulnud, seega tuttavad inimesed ees. Ingrid ei ole enda sõnul ühtegi muusikariista varem mänginud ega enne oma esimese pilliga tegelemist ka nooditarkusega kokku puutunud. “Mu mängukogemus ei ole kuigi suur, olen Tormas vaid mõnel proovil käinud ja suudan praegu mängida vaid saadet, mitte viisi,” ütles ta. Igatahes lisas see kolme keelega kuusepuust pill tormalaste pillilugudele omapärast ja kaunist värvi.
Simman omaenda rõõmuks
Nagu sageli mitmel pool ette tuleb, ei hoolinud Torma inimesedki sel laupäevaõhtul oma rahvamajast, kus hubane saal, sisukas kontsert ja kaetud lauad ees ootasid. Külalisi tuli vaid näputäis. Aga nagu samuti alati ja igal pool, ei lasknud pilli-, laulu- ja tantsurahvas ennast sellest tõsiasjast eksitada. Kui sai antud kontsert, kus kapellid koos ja ükshaaval üles astusid, vahepaladeks Ahto Nurga ja Virve Lääne etteasted akordioni ja viiuliga ning tantsud Torma naisrühmalt, peeti maha spontaanne simman, kus tantsunaised enam platsilt ära tulla ei raatsinud ning pillimeestelt aina lisapalu nõudsid. Nii sündis tõeline rahvapidu.
Sädemega inimeste kiituseks, kes kõike teevad, igale poole jõuavad ja iial tüdinud nägu ei näita, sobivad read Torma valla filoloogiharidusega juhi Riina Kulli tervitusläkitusest (ta ise oli sel päeval teiste kohustustega seotud).
….
Andmisrõõmust sünnib andja sees sära,
selle valgel saab kasvuhoo hingerikkus,
mille tulem on lihtne: inimlikkus.
iii
KAIE NÕLVAK
