Lõppenud hooajal rallikrossi Eesti meistrivõistlustel, Baltimaade lahtistel meistrivõistlustel ja
“Hooaja eel sai seatud eesmärgiks saavutada division 1 ehk nelikveolisel autol Põhja-Euroopa tsooni ja Eesti meistritiitlid ning jõuda Euroopa meistrivõistluste mõnel etapil B-finaali. Kaks esimest neist eesmärkidest sai saavutatud, suurim soov — hakata sõitma Euroopa “meistrikatel” — ei täitunud. Baltic Cup 2011 meistritiitlini jõudmine tuli mulle meeldiva üllatusena,” rääkis Oja.
“Hooaja eel sai natuke valesti planeeritud, seda nii meeskonna, peasponsori kui võistlusauto osas, seetõttu jäime oma tegemistega ajahätta.” Õnneks leidus kõige keerulisemas olukorras häid toetajaid, tänu kellele sai Sten Oja 9. juulil Olerex Eesti meistrivõistluste 3. etapil Piiroja rajal avastardi tehtud.
Sten läbis uue autoga võisteldes Piiroja rajal sõna otseses mõttes esimesi kilomeetreid ning seepärast oli tema sõit ka väga rabe. “Pabistasin korralikult, et paari tuhande inimese silme all kodurajal autot üle katuse ei keeraks,” rääkis ta. Kokkuvõttes midagi hullu ei juhtunud ja Stenil õnnestus see võistlus võita. Samuti õnnestus tal võita kõik Eesti meistrivõistluste etapid, millest ta osa võttis, ja saavutada üldarvestuses ka teine Eesti meistritiitel.
Baltimaade meistritiitli osas mainis Sten, et tegemist oli meeldiva üllatusega. “Ma olin kursis, et mõnede võistluste punktid võetakse arvesse Balti Cup sarjas, aga see oli ka kõik. Riia võistluse järel tuli keegi õnnitlema ka Balti meistritiitli puhul ja alles seejärel sai internetis punkte arvutatud. Kuna minu masinaklassis olid Balti Cup arvestuses tulemuse kirja saanud kuue riigi võistlejad, siis oli esikoha üle hea meel küll.”
Norras oli kohalikele raske vastu saada
Kuna Euroopa meistrivõistluse mõningatel etappidel õnnestus ainult pealtvaatajana osaleda, siis kõige olulisemaks peeti esikoha saavutamist 2011. aasta
Läti etapil, mis peeti 30. ja 31. juulil Riias Bikernieki spordikompleksis, oli meeldiv rajale minna juba seepärast, et seda võistlust olid Eestist tulnud vaatama mitmed sõbrad-tuttavad ja toetajad. Oma osa mängis ka eelmisel aastal Riias saavutatud esikoht. “Riias õnnestus mul saada esimene oluline võit neljarattaveolisel autol,” mainis Oja.
Norra etapil, mis peeti 10. ja 11. septembril Momarkeni rajal, oli eestlastest kohal ainult Sten. Vaatamata sellele õnnestus ka Norras Eestil meeskondlikus arvestuses saavutada kolmas koht.
“Momarkeni etapil võtsid norrakad praktiliselt kõik, mis võtta andis, ja seeläbi oli mu teine koht riikide arvestuses nii suurt kaalu omav,” nentis Sten ja jätkas Momarkenis aset leidnud sündmuste kirjeldamist. “Norras on hea võistelda, sest seal peetakse samal nädalavahetusel ka kohaliku meistrisarja sõite ja kohal on hulk erinevaid sõitjaid. Seekord oli kohal ligikaudu 100 sportlast. Igal juhul oli hooldusalas kõvasti sagimist ja pealtvaatajaid oli raja ääres rohkelt, vaatamata sellele, et terve hommikupoolik oli vihma sadanud. Rallikross tundub norrakatel suusatamise järele teine rahvussport olevat. Kvalifikatsioonis sain ma lõpetajatest kirja viimase aja, sest turboga seotud viga otsustas avalduda just kvalifikatsioonisõidus. Õnneks saime kiirelt vea parandatud. Eelsõitudes proovisin liigset riski mitte võtta, et koht finaalis oleks tagatud. Finaalis aga pigistasin hambad risti — eesmärk oli peamisest konkurendist Camilla Antonsenist eespool lõpetada, aga nagu ikka, tahtsin ka võita. Kahjuks ma Svein Roger Anderseni, kes käesoleval hooajal sõitis kaasa ka Euroopa meistrivõistlusi, seekord veel kätte ei saanud. Kokkuvõttes lahkusime Norrast üldarvestuses liidrina ja mis peamine, erinevalt eelmisest aastast, terve autoga. Seega saime nädal aega Rootsis puhata ja rahulikult Taani etapiks valmistuda.”
Eesmärk jõuda kõrgele juba ülejärgmisel hooajal
“17. ja 18. septembril Taanis Nysumis peetud viimasel etapil soosis ilm eelkõige mind. Taanis sadas nii palju, et viimasteks sõitudeks toodi rajale täitematerjali juurde,” rääkis Oja. “Nysumis alustasin sarnaselt Norra etapiga, see tähendab, et aega kirja ei saanud. Mu tulemus diskvalifitseeriti, sest läksin jokkeritaskusse valelt poolt raja tähist. Et eessõitja kaotas kontrolli oma auto üle, siis oli mul valida, kas sõita talle sisse, raja tähistuseks pandud rehvivirna või “lõigata”. Ajasõitudes ja finaalis pusisin eelkõige WRC autol sõitva taanlase Dennis Rømeriga, sest Camilla selles “tiigis”, mis rada kattis, eriti sõita ei tahtnud. Lisaks taanlasele oli veel kolm-neli sõitjat, kes oskuste ja masina poolest oleksid võinud esikoha võtta. Õnneks me meeskonna välja mõeldud taktika töötas hästi ja mul õnnestus võita nii Nysumi etapp kui ka üldarvestuses Põhja-Euroopa tsooni meistri tiitel.”
2012. aasta võistlushooaja plaanidest rääkis Sten Oja järgmist. “Üldine eesmärk on mul jätkuvalt sama – jõuda rallikrossis Euroopa meistritiitlini. Selleks tuleb esmalt nelikveolisel autol kõvasti treeningukilomeetreid koguda, teha endale võistlusrajad, kus Euroopa meistrivõistlusi sõidetakse, selgeks, ning õppida konkurente tundma. Selleks, et maailma kuue parema rallikrossisõitja hulka kuuluda, peab kindlasti ka võistlusautot vahetama. Hetkel on mul küll hea auto, aga selle võimsust jääb väheseks, et tippudega konkureerida.”
Oja viitas ka, et meeskonna siseselt on arutatud varianti, et jätta uuel hooajal meistritiitlite püüdmine kõrvaliseks. Peamiseks peetakse uute kogemuste hankimist, seda nii võistlusradade kui sõitjate osas ning seeläbi valmistuda juba 2013. aastal rallikrossimaailmas kõrgete kohtade nimel võitlemiseks.
“Tänan väga oma meeskonnaliikmeid ja nende abikaasasid ning auto seadistajat Andres Vanaseljat, kes aitasid mul lõppenud hooajal kolme meistritiitlini jõuda. Samuti suured-suured tänud kõikidele sponsoritele ning endistele autosportlastele Imre Saksale, Andres Kaablile, Raul Oravale, Tõnu Soomerile, Toomas Härmale ja Ivar Raidamile, tänu kellele on mul üldse võimalik kiiresti sõita,” rõhutas Sten.
Loo pani kokku ESTONIAN RALLYCROSS
