Äripäev aga andis teada – Eesti Reklaamiagentuuride Liidu uus president lubab, et agentuur asub toetama reklaamitegijate eetikakoodeksi loomist.
Praegu seesugust koodeksit ei ole. Loodame, et tuleb. Ka reklaamiseaduse menetlemine on pooleli, sest poliitiliste huvide tõmbetuul muutub valimiste eel üha tugevamaks. Ja üks kõige tundlikum koht selles seaduseelnõus puudutab alkoholi reklaamimist televisioonis.
Eesti riigil pole alkoholipoliitikatki
Mõistagi oleks parim, kui viina- ja õllereklaamid ühel ilusal päeval meie koduekraanidelt täielikult kaoksid.
Üleöö selleni kahjuks ei jõua. Esialgu pole Eesti riigil alkoholipoliitikatki, ükski valitsus pole seda oluliseks pidanud.
Mitmetes Eesti linnades ja alevites ei müüda omavalitsuste initsiatiivil enam öösiti alkoholi. Tõenäoliselt on sel siiski mõju olnud, sest mõni pudel jääb ehk ometi ostmata ja mõni öine purjuspäi sõit sõitmata, kui poeuks kinni on. Samas tekivad ikka jälle seesugused juhtumid nagu tundmatu vedeliku põhjustatud nelja inimese surm oktoobrikuus Loksal.
68 Pärnumaa inimese viinasurm viie aasta eest pidurdas mõneks ajaks salaviinaäri, aga mälu on lühike.
Rahva tervis pole hea, meie liikluskultuur on jõhker, õllesummerid võtavad juba laulupidude mõõtu. Loodan, et seesugust hulka arutult purjus poisse ja tüdrukuid, nagu oli juulikuus ühe raadiojaama korraldatud rannapeol Pärnus, ei pea enam kunagi nägema. See oli kurb pilt.
Hiljutisel Pärnumaa hariduskonverentsil olid kõneks koolilaste väärtushinnangud ja nende kujundamine. Ühe ettekande juures olnud graafikus oli välja toodud Pärnu koolides alkoholi,
tubakatooteid ja narkootikume tarbinud õpilaste osakaal. Võrreldi kaht aastat ? 2000 ja 2006 ? ja erinevas vanuses koolilapsi. Toon vaid kaks näidet : kuus aastat tagasi oli
7. klassi õpilastest alkoholi tarbinud 59%, tänavuseks on see protsent alanenud 43ni. Gümnaasiumiklassides on tendents vastupidine: 12. klasside õpilastest tarbis 2000. aastal alkoholi 90% , tänavu on see number 92%.
Ligi veerand kaheteistkümnendikest kinnitab, et on pruukinud narkootilisi aineid. Ükski protsent pole kõikehõlmav, aga millestki kõnelevad nad ometi. Ja pole põhjust nende noorte inimeste peale näpuga näidata, nad elavad sama elu ja samas keskkonnas kui meie kõik. Pigem annab lootust, et nad ausalt vastavad.
Suur osa kooliõpilasi teab, kui lihtne on alkoholi muretseda. Neile tundub, et pudelit kummutades mõjuvad nad täisealistena. Nad harjuvad pidama iseenesestmõistetavaks, et pidu tähendab lausjoomist.
Reklaamiseaduse eelnõu on riiulil
Me kõik näeme ajakirjades ja lehtedes lehekülgi täitvaid värvifotosid, TV3-s ja Kanal2-s lugematuid muinasjutulist, unistuslikku maailma kujutavaid reklaamklippe, mille ainus eesmärk on meie alateadvusse kinnistada, et üksnes selle või teise joovastava joogi mõjul oleks meilgi võimalik seesugusest õndsusest osa saada.
Alkoholireklaam on praegu kehtiva seaduse kohaselt telekanalites lubatud kella üheksast õhtul. Uues reklaamiseaduse eelnõus oli algselt muutus ? alkoholireklaam olnuks lubatud tund aega hilisemast ajast ? kella 22-st. Muutus oli küll väike, aga siiski. Paraku, esimese ja teise lugemise vahel oli alkoholi tootjate ja müüjate ning reklaamiinimeste lobitöö majanduskomisjoni liikmete juures vilja kandnud ja kellaaeg taas üheksale nihutatud. Sellega ei saa mingil tingimusel nõustuda. Hetkel on reklaamiseaduse eelnõu riiulil.
Joobes autojuhtide poolt põhjustatud liiklusõnnetused on saanud meie elu igapäevaseks osaks. Näib, et reformierakondlasest justiitsminister Lang ei pea neid fakte millekski, kui kavandab seaduseelnõu, mis muudab autoroolis lubatavaks 0,5-promillise joobe. Me ei saa end kahjuks veel võrrelda kõrge liikluskultuuriga Euroopa riikidega.
Kui Riigikogu 8. novembri infotunnis võeti kõne alla liiklusohutus, siis teatas peaminister Andrus Ansip, et eelkõige oleks vaja mõtteviisi muutust. Mida selleks tegema peaks, selle kohta valitsusjuhil ideid ei olnud. Aga ükski mõtteviis ei aita, kui inimesega autoroolis midagi juhtub, kui ta eksib, jääb magama, saab südameataki vms. Tema auto kaldub vastassuunavööndisse ja põrkab kokku mitte milleski süüdi oleva vastusõitjaga.
Siin ei peaks peaminister küll rääkima mõtteviisist, vaid sellest, kuidas meie oma riik ja Euroopa Liit saaksid panustada sellesse, et rahvusvahelisteks magistraalideks muutunud suured maanteed oleks võimalik rekonstrueerida, et sõidusuunad saaksid eraldatud. Liiklus muutub ju päevast päeva tihedamaks. Ja 0,5 lubatud promillist rääkida on täna Eestis vara mis vara.
See on silmakirjalik
Praegu ongi siis nõnda, et sõnades ei leia alkoholism justkui kusagil heakskiitu, aga samas saadab valitsus parlamenti eelnõusid, mis kõnelevad vastupidisest. See on silmakirjalik.
Ja see kõneleb ainult ühest ? tegelikult on määravad vaid raha, kasum, äri edukus. Rahva tervis ja tulevik on selle kõrval teisejärgulised.
Oleks kaunis jube, kui meie noored inimesed tulevikus seostaksid Toomas Nipernaadi nime mitte eesti kirjanduse ühe kõige poeetilisema romaaniga, vaid laupäevaõhtuti seltskonnas ringi käiva viinapudeliga.
Kui k õ i k on müügiks, siis ? milline koht jääb Eesti elus eetilistele põhimõtetele ja soovile hoida eesti kultuuri järjepidevust?
Ela Tomson ,
Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liit
