Möödunud reedel, Balti keti 30. aastapäeval oli Põltsamaal võimalus osa saada omapärasest atraktsioonist, kus üks julge ja osav mees ületas Põltsamaa jõe köiel kõndides. Selleks meheks oli Setomaalt pärit Jaan Roose.
Värska kandist, Eesti-Vene piiri lähedalt pärit Jaan Roose elab täna nii Värskas, Pärnus kui ka Tallinnas. Köiel kõndimine on viinud teda väga erinevatesse Eesti paikadesse. Roose sõnul võib tema väga omapärast, vaatemängulist ja samas pisut kõhedust pakkuvat tegevust nimetada ühteaegu nii tööks kui ka hobiks.
„Kindlasti ei ole ma kunagi eesmärgiks seadnud, et minu hobist töö võiks saada. See lihtsalt läks nii,“ lausus Jaan Roose. Mehe sõnul meeldis talle turnida ja saltosid teha juba lasteaias. Koos mängukaaslastega käis ta siis sageli erinevatel ehitistel turnimas ning hüppamas. Tollased tõsised saltode tegijad tundusid talle superkangelastena.
Hirm meelitab
Siis õppis ta koos teiste poistega omapäi saltosid tegema. Talle hakkas silma, et teised külapoisid tegelesid siis parkuuriga ja ka tema proovis selle järele. Parkuuri saab kirjeldada tegevusena, kuidas linna keskkonnas võimalikult kiiresti ja turvaliselt trikitades üle takistuste liikuda.
Lühidalt võib parkuuri linna akrobaatikaks nimetada. Peale viis aastat parkuuriga tegelemist avastas ta enda jaoks slacklineri ehk tasakaaluspordi.
„Just hirm ja eneseületamine meelitavad slacklineriga tegelema,” ütleb Roose. Slacklinerit, mida võib nimetada ka liinil kõndimiseks, tutvustati ühel parkuuri sündmusel. Roose ületas oma esimese liini üsna lühikese ajaga, 30 minutiga.
Põltsamaa jõe kohale oli ta üles pannud lindi, mis on poole kitsam võrreldes sellega, mida slacklineriga tegelejad tavapäraselt kasutavad, ent samas pikem. Kui köielkõndija liin on pikem kui 25 meetrit, siis on tegemist väga pika liiniga.
„Pikad, üle 25 meetrised liinid vetruvad nii palju, et nende peal enam trikke teha ei saa. Väga pikk linn on võrreldav väga suure, 50 x 50 meetrise batuudiga, kus trikitamine ei ole võimalik. Põltsamaa jõge ületav liin oli samuti tasakaaluliin, kus trikke teha ei olnud võimalik,” rääkis Jaan Roose.
Tasakaaluliinidel kõndimine sai Roose jaoks alguse nii, et liinid paiknesid kahe puu vahel, mille vahekaugus oli 5–10 meetrit ja kus liinid ehk lindid olid maapinnast vaid paarikümne sentimeetri kõrgusel. Seejärel avastas ta, et selliste liinide peal saab ka trikke teha. Mõistagi alustas ta lihtsamate trikkidega.
Tasapisi muutusid liinid pikemaks ja trikid keerulisemaks ning vaatemängulisemaks. Liinide kõrgused tõusid juba kümnele, seejärel viieteistkümnele meetrile. Põltsamaa jõe ületas Jaan Roose 75 meetri pikkust liini mööda, mis ühendus- ehk kinnituskohtades asetses puu küljes kümne meetri kõrgusel, kuid mis vajus mitme meetri jagu läbi.
Tõsine eneseületus
Kevadel kõndis Roose näiteks Venemaal Kislovodskis kahe kalju vahele paigaldatud kilomeetri pikkusel liinil, mis vajus keskkohas läbi kuni 50 meetrit. Kahe kalju vahele paigaldatud liini all oli 160-200 meetrine kuristik.
„Nii kõrgelt tegelikult enam ei taju, kas jalge all on 50 või 100 meetrine sügavik. Muidugi on liinil kõndimine hirmutav, eriti esimeste katsetuste ajal. Kuid samas on hirmust üle saamine tõsine eneseületamine ning sellele järgnev pingelangus põhjuseks, miks ma slacklineriga tegelen,“ rääkis Jaan Roose.
Möödunud aasta 25. augustil ületas ta Tallinnas kahe Swissoteli ehk Eesti kaksiktornide vahele paigaldatud liini, mis paiknes maapinnast 117 meetri kõrgusel. Tänavu suvel ületas ta sellisel moel Tallinnas Laagna tee.
Mehe sõnul on iga liin natuke omapärane. Rohkem on tegemist liinide paika saamisega, mis võtab vahel pool päeva aega, millele järgneb kümme minutit liinil kõndimist. Latti vetruval liinil kõndimiseks ei kasutata. Latiga köiel kõndimist ehk täpsemini pingule tõmmatud trossil kõndimist võib näha tsirkuses, kus latt aitab tasakaalu hoida. Slacklineril ehk vetruval liinil kõndijad kasutavad tasakaalu hoidmiseks oma keha.
„Pikal liinil kõndimist võib Balti keti 30. aastapäeval võrrelda pika teekonnaga. Ka Balti kett oli pikk liin pikal teekonnal, mis nõudis suurt ettevalmistamist nagu ka slacklineri harrastajal liinil kõndiminegi, mis eeldab pikki aastaid kestvat ette valmistumist,“ selgitas Roose.
TOOMAS REINPÕLD
