Möödunud pühapäeval sai Põltsamaal teoks kohvikute päev, mis oli üks osa sellel päeval toimunud rahvusvahelisest restoranipäevast. Põltsamaal tegutses 14 kohvikut, huvilisi kogunes linna üle ootuste palju ja arvukalt oli kaugemalt tulnud külalisi.
Põltsamaa kultuurikeskuse juures tegutseva naisrahvatantsurühma Uhka liikmete korraldatud söögikoht kandis nime Põhukohvik. Tantsija Loreida Küppase sõnul sai kohvik nime tänu sellele, et paljud tantsurühma liikmed on pärit maaperedest, kus tegeldakse põllupidamisega ja kus seetõttu ka põhuga tegemist tuleb teha. Tantsurühma liige Katrin Koitla lausus, et nüüd, viljalõikuse ajal, ongi kõige parajam põhuhooaeg ja miks mitte seda kohviku nimes kasutada.
Ettevalmistusi tegi kogu tantsurühm
Tegelikult kaalusid tantsurühma liikmed kohviku rajamist ka jõgedest ümbritsetud Roosisaarele, kuid leidsid siiski, et põhukohvik sellisesse paika ei sobi. Nii leitigi hea paik Selveri vastas asuval haljasalal. Loreida Küppase sõnul oli kohviku ettevalmistamisega seotud kogu tantsurühm. Hommikul hoogsalt käima läinud kohviku perenaised arvasid küll, et nii suure külastajate hulga juures ei jätku seal pakutavat õhtuni, aga hiljem hajusid külastajad laiali.
Lasteaia “Mari” juures tegutsenud Pannkoogikohvikuski jätkus piisavalt külastajaid. Sinna olid eelkõige oodatud väikelastega pered. Lasteaia juhataja Tiia Kaeramaa rääkis, et neil oli eelmisel aastal täpselt samasugune kohvik ja kliendid võtsid selle väga hästi vastu. Lastele olid küpsetatud magusamad pannkoogid, vanematele pakuti soolasemaid. Lasteaia juhataja sõnul polnud kohviku avamine lasteaia töötajatele kuigi keeruline ettevõtmine, sest nad on harjunud iga päev meeskonnatööd tegema.
Kanuuga Põltsamaa jõele
Põltsamaa jõe ääres tegutsenud kohviku külastajail oli võimalik ka jõel kanuuga sõitmist proovida. Kohviku ühe korraldaja Üllar Sõmera sõnul pakkus sellise idee Põltsamaa linna- ja lossipäeval välja linnapea Jaan Aiaots. Nii mõeldigi, et miks mitte sellist kohvikut korraldada, kus lisaks kohvikus istumisele, kohvijoomisele ning küpsetiste maitsmisele vee peal liikudes elamuse saab.
Põltsamaa noortekeskuses olid tegutsemas tublid noored, kes olid pannud oma kohviku nimeks Jäätise Unistus. Neid juhendanud noorsootöötaja Merle Vaht lausus, et talle tulid appi kohvikut korraldama Egle Vainu, Martin Suursaar, Kristiina Kaur ja Kristin Lovjägin. Merle Vaht kinnitas, et neil on kõik väga hästi läinud ja nad saavad sellise toimeka seltskonnaga suurepäraselt hakkama.
Külalisi jätkus ka äärelinna
Sarapiku talu maisilabürindi perenaisena tuntud Kristi Sakk lausus, et eelmisel aastal asus nende kohvik linna pargis, kuid seekord otsustasid nad kohviku oma koduaeda rajada. Kohviku nimeks sai Sarapiku. Juba avamise järel olid neil käed-jalad tööd täis ja järjekorras hulk külastajaid. Poolteist tundi hiljem oli pisut rahulikum ning perenaine sai kohvikuliste tarvis mänge üles seada. Kristi Sakk kinnitas, et neil pole hirmu, et äärelinnas külalisi väheks võib jääda. Pealegi on nende peres palju lapsi ja kõrvalmajas naabrilapsi, nii et küpsetised söömata ei jääks. Samas olid neil olemas ka varuplaanid, kui külastajaid oodatust rohkem oleks tulnud.
Samal ajal, kui Kristi linnas kohvikuga tegeles, võttis tema 11-aastane poeg maal maisilabürindi külastajaid vastu.
Lubasid võõrad oma koduaeda
Põltsamaa jõe ääres väga kaunis koduaias tegutsenud kohviku Ehe ühe toimeka perenaise Helise Johansoni sõnul oli neil plaan pakkuda naturaalsetest toiduainetest valmistatud roogasid. Helise Johanson lausus, et aasta tagasi tegutses sama kohvik Põltsamaa kesklinnas, kus tema onu rattapoodi peab. Pereliikmed olid aga üksmeelel selles, et tänavu võiks kohvik asuda nende ilusas jõe kaldal asuvas koduaias. Tema vanaisa oli koduõuele üles sättinud vanavaranäituse, vanaema aga oli koos noorperega ametis maitsvate kookide küpsetamisega.
Helise tunnistas, et külastajaid on olnud palju rohkem, kui nad oodata oskasid. Seetõttu said mitmed toidud üsna kiiresti otsa. Samas tundis pererahvas suurt rõõmu, et nende kohviku vastu nii elavat huvi tunti. Helise arvas, et neil jääb mahti ka ise teisi kohvikuid vaatama minna.
Kohviku külastaja Anti Orava kinnitusel näitab selline kohvikute päev, et inimesed on valmis kodunt välja tulema küll, kui neile midagi vahvat ja põnevat pakutakse. Anti Orav tunnustas kohvikupidajaid ja tõstis eriti esile neid peresid, kes võõrad oma koduaedadesse lubasid.
Tema abikaasale Marisele meeldis, et paaris kohvikus kuulis ka elavat muusikat. Anti Orav lausus, et nad üritavad külastada võimalikult paljusid kohvikuid ja põikavad esmalt sisse neisse, kus korraldajad teada-tuntud inimesed on. Maris oli tähele pannud, et mõned külastajad liiguvadki kiiresti ühest kohvikust teise, et kõik läbi käia ja üle vaadata.
Mitmes stiilis muusika
Kördi-Ööbiku õuel asunud samanimelises kohvikus hoidis kohvikukülastajate tuju üleval lõõtsa ja suupillimängija Aare Ilves. Ta oli enda sõnul noorpõlves Põltsamaa Ranna kõrtsis pillimees ja teda tunnevad hästi ka mitmed eakaaslastest jõgevalased. Igapäevatööna veab Aare Kördi-Ööbiku pagarite toodangut laiali.
Väga menukaks osutus Mägikarude kohvik Urmas Mägi koduaias. Nende “tõllakuuris” kõlas puhkpillimuusika. Peremehe enda sõnul polnud tema roll ettevalmistustes just eriti suur. Tema abikaasa Merike ja Janne Karu olid need, kes otsustasid kahe pere koostööna kohviku avada. Perekonnanimesid liites sündis ka kohviku nimi.
Urmas Mägi tunnistas, et oli enne kohvikutepäeva päris närvis, aga nüüd, kui kõik sujub, on ta maha rahunenud. Majaperemehena tõdes Urmas Mägi, et eks mingi ettekujutus oli tal olemas, aga nii suurt rahvahulka ei osanud ta küll oodata. Pererahva ettevõtmisele panid õla alla ka kergemuusikakoori liikmed. Samas kooris laulab Urmas ka ise. Appi tuli ka Urmase õde.
Kohvikuliste tuju aitasid Mägikarude kohvikus üleval hoida Põltsamaa linnaorkestri puhkpillimängijad.
i
TOOMAS REINPÕLD
