Kohus karistas Hansonit 97.500 krooni suuruse rahalise karistusega, mis on ligi poole vähem Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröri Heili Sepa nõutud karistusmäärast. Hansoni kaitsja, vandeadvokaat Marti Hääl taotles oma kaitsealuse õigeksmõistmist kuriteokoosseisu puudumise tõttu tema tegevuses. Augustis alanud protsessil ei tunnistanud Hanson end riigisaladuse kaotsiminekus süüdi. Süüdistuse järgi võimaldas Hanson mullu 31. oktoobril ettevaatamatusest ebaseadusliku juurdepääsu riigisaladuseks tunnistatud teabele ning põhjustas riigisaladust sisaldavate paberite kaotsimineku. Tundmatud kurjategijad murdsid Hansoni Tartus asuvasse eramusse sisse mullu ööl vastu 31. oktoobrit ja viisid kaasa kaitseministri töökohvri, milles oli kolm riigisaladust sisaldavat dokumenti. Hanson viibis varguse ajal majas ja magas koos perega ülemisel korrusel. Hanson teatas mõni päev hiljem BNS-ile edastatud avalduses, et portfellis oli ka riigisaladust sisaldavaid dokumente, kuid ei pidanud seoses käimasoleva uurimisega võimalikuks kirjeldada nende iseloomu. Kaitsepolitsei alustas kriminaalasja, et uurida riigisaladust sisaldanud paberite kadumise asjaolusid. Seejärel esitas Hanson peaministrile kaitseministri kohalt tagasiastumise palve, mille peaminister ka rahuldas. Tänavu märtsi alguses võttis riigikogu Hansonilt saadikupuutumatuse, mis võimaldas mehe kohtu ette saata. Karistusseadustiku järgi võinuks kohus Hansonile määrata rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Hanson jääb riigikogu liikmeks kuni otsuse jõustumiseni. Seejärel Hansoni volitused lõppevad ning parlamenti saab tema asemel asendusliige. VOOREMAA
