Luua sai tüdrukutele ja nende kahele õpetajale koduks kolmeks nädalaks, sest nad õppisid seal eesti keelt. Tänavu on Luual juba teine rühm Kohtla- Järve Polütehnikumist, kes kutsekoolide keeleõppe projektis osalevad.
Viktoria Romanova sõnul on Ida-Virumaal üsna keeruline eesti keel selgeks saada. ?Väga vähestes kohtades saan eesti keelt rääkida,? tõdes ta. Sellepärast polnud Luuale tulekus tema jaoks midagi imelikku ? kolm nädalat eestikeelses keskkonnas parandas eesti keele oskust tublisti. Kõige suuremaks probleemiks olid tüdrukute jaoks kiiresti kõnelevad inimesed – siis oli neil raske taibata, millest jutt käib.
Konspekteerisid eesti keeles
Tüdrukud osalesid kõikides üld- ja erialaainete tundides, mis Kohtla-Järve Polütehnikumil ja Luua Metsanduskoolil sarnased. Õpetaja Marina Leppiku sõnul said tüdrukud tundides hästi hakkama.
?Nad suutsid juba eesti keeles konspekteerida ja said kõneldust aru, keegi pole tulnud kurtma, et talle jäi midagi arusaamatuks,? nentis õpetaja.
Tüdrukutele määrati Luual ka tugiõpilane. ?Kui meil oli vaja abi, siis pöördusime alati tema poole,? rääkisid tüdrukud.
Luual tuli Kohtla-Järve tüdrukutel suhelda ainult eesti keeles nii koolis, kaupluses, apteegis kui ka ekskursioonidel.
?Kui meil oli vaja ravimit osta, siis läksime tüdrukutega apteeki ja nad püüdsid end eesti keeles arusaadavaks teha. Üldse ei olnud raske,? lausus õpetaja Marina Leppik.
Inimesed juhendasid Kohtla-Järve tüdrukuid Luual meelsasti eesti keeles ja nad said suurepäraselt kõneldust aru.
Eelmise rühma õpetajad andsid hommikuse jalutuskäigu ajal puukooli lähedal selgitusi, kus istikuid osta. Kuigi klient küsis vene keeles, selgitasid õpetajad talle selges eesti keeles, kus puukool asub ja et nemad müügitööga ei tegele, varsti tulevad õiged töötajad, kes oskavad nõutud kaupa pakkuda ja teavad ka istikute hinda.
Ekskursioonid Lõuna-Eestisse
Tüdrukud said ainult õhtuti tubades omavahel vene keeles rääkida. Luua-poolne projektijuht eesti keele õpetaja Maila Talve ütles, et tegelikult tulnuks tüdrukud nende väheste Luual õppivate eesti tüdrukutega ühte tuppa panna, siis kadunuks võimalus ka vabal ajal vene keeles rääkida ning nii saanuks veelgi paremad tulemused.
Veel kippusid ka Luua õpilased aeg-ajalt vene keeles rääkima. ?Nendest tuleb siiski aru saada, eks nad tahaksid ka keelepraktikat,? lausus õpetaja Talve.
Maila Talve hinnangul on keele õppimisel kõige tähtsam ületada hirm valesti rääkimise ees.
?Mida haritum on inimene, seda rohkem ta kardab valesti rääkida ja nii ei saagi keelt korralikult õppida. Lastel on tunduvalt lihtsam, neil pole hirmu. Üliõpilase eas aga hakkavad lapsed juba häbenema,? nentis ta.
Lisaks on Kohtla-Järve üliõpilased käinud Tartu Botaanikaaias, Vanemuise teatris ja Tartu linnaekskursioonil. Tänavu võeti nad koos metsandusõpilastega kaasa veel ka väljasõidule Raplamaale.
Luual polnud keegi tüdrukutest varem käinud, ka Lõuna-Eesti oli nende jaoks päris avastamata maailm.
Kohtla-Järve tüdrukud loodavad keeleõppe projekti jätkumisele. ?Sellepärast me siia tulimegi, et eesti keel selgeks saada,? ütles Alisja. Eelmine rühm lahkus õpetaja Maila Talve sõnul pisaratega. ?Teeme omalt poolt kõik, et saaksime veel uue projekti ja keeleõpe saaks jätkuda,? märkis Talve.
Luua kooli projektijuhi Maigi Vija sõnul oli kaks aastat tagasi Luual Kohtla-Järve Polütehnikumi 12-liikmeline rühm. Tänavu on keelekoolitust saanud kümme õpilast ja neli õpetajat.
?Meil ei ole nendega raske, sest nad tahavad õppida. Ja õpetaja tahab õpetada, kui õpilased soovivad tõsiselt õppida,? nentis Maila Talve.
Kesk-Eesti Arenduskeskuse projektijuht Anu Vaagen ütles, et kutsekoolidele mõeldud keeleõppe projektis said tänavu osaleda 100 õpilast ja 30 õpetajat mitte-eesti õppekeelega kutseõppeasutustest. Lisaks Luua Metsanduskoolile võõrustas Kohtla-Järve Polütehnikumi õppureid ka Räpina Aianduskool.
HELVE LAASIK
