Tuleb tõdeda, et toetus Arnold Rüütlile ja tema tööle on viimase viie aasta jooksul olnud kõrgem kui ühegi teise poliitiku puhul, sellest ei saa niisama mööda vaadata. Minu valijad on pannud mulle südamele, et ma nõuaksin seal, kus vaja, psühhoterrori lõpetamist meie esipaari suhtes. Rünnates riigi, sealhulgas presidendi institutsiooni, ei vii me riiki edasi, vaid tekitame juurde neid, kes ei pea poliitikutest, riigiametnikest ja riigist lugu. Ometi vajame kõik, east ja ametist hoolimata, oma riigi kui ime hoidmiseks rohkem mõistmist, sallivust, kokkuleppimist ja armastust.
Hääletamine või valimine
Kui Riigikogu asus presidenti valima, siis oli teada, et 63 isiku toel seati üles üks kandidaat ? Ene Ergma. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Kuna hääletamissedelile oli kantud ainult ühe kandidaadi nimi, märkis Riigikogu liige sedelile trükitud lahtrisse risti sel juhul, kui ta hääletas selle kandidaadi poolt. Kui igapäevases seadusloomeprotsessis ja isikuvalimisel Riigikogus on võimalik teha valikuid, kas olla poolt, vastu või erapooletu, siis presidendi valimisel ei ole hääletussedelil vastuhääletamise kohta, erapooletuks jäämise märkimisest rääkimata. Sobiva kandidaadi puudumisel tuleb hääletussedel rikkuda või seda mitte välja võtta. Rahvaliit valis teise variandi. Esimesel päeval antud 65 häält kandidaati presidendiks ei teinud. Järgmisel päeval seadsid 65 Riigikogu liiget üles ainukese presidendikandidaadina Toomas-Hendrik Ilvese, kuigi võinuks arvata, et pärast esimest “demokraatia õppetundi? esitatakse kaks kandidaati. Pealegi ütleb presidendi valimise seadus, et kui presidenti Riigikogus ära ei valita, esitatakse kolmanda vooru kaks enim hääli saanut valimiskogusse. Ilvesele anti 64 häält, ka tema ei osutunud valituks.
Mõtleme pisut. Kaks erinevat kandidaati kahel erineval päeval, ühe kandidaadi puhul 63 esitajat ja 65 häält, teise puhul 65 esitajat ja 64 häält. Kes on siis nüüd Riigikogus enim hääli saanud presidendikandidaat, keda esitatakse edasi valimiskogusse? Tuleb välja, et mitte Ergma, vaid Ilves, sest ta kandideeris teises voorus üksinda ja seadus sätestab, et kolmandas valimistevoorus enim hääli saanu esitatakse edasi valimiskogusse, kui Riigikogu presidenti ei valinud. Nii ütleb seadus ja tegelikult sai Riigikogus suurema toetuse Ene Ergma. Miks toimus presidendivalimistel selline avang, jäägu igaühele edasimõtlemiseks, igal juhul mõne nädala pärast on järgmises partiis osalejaid 101 asemel 347.
Põhiseaduslik õigus
Rahvaliidu kongress otsustas 18. juunil, et erakonna presidendikandidaat on Arnold Rüütel ja ta seatakse üles valimiskogus. Ka on meie presidendikandidaat Rüütel ise korduvalt teatanud, et ta kandideerib põhiseaduslikult määratletud valimiskogus. Rahvaliit ei vastanda oma presidendikandidaati teiste erakondade kandidaatidele. Me osaleme presidendivalimistel selleks, et oma kandidaadi poolt, mitte teiste vastu hääletada. Sellise võimaluse annab meile hääletus valimiskogus, kus on selle kogu 347 liikme näol tegemist Riigikoguga võrreldes tunduvalt laiema kandepinnaga.
Lähtuvalt põhiseadusest, otsustasid Rahvaliidu fraktsiooni liikmed osaleda presidendivalimiseks kokku kutsutud istungitel, kuid tagatubades kokku lepitud kandidaatide hääletamisel me ei osale. Eesti Vabariigi põhiseaduse §62 järgi ei ole Riigikogu liige seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites. Riigikogu liige võib Riigikogus toimuvatest hääletamistest ja valimistest osa võtta, aga samuti võib ta jätta hääletamata. See kehtib ka Vabariigi Presidendi valimisel, kus Riigikogu liige võib jätta hääletamissedeli välja võtmata, kui see on kooskõlas tema veendumuste ja südametunnistusega. Vabariigi Valimiskomisjon on teatanud, et tal puuduvad andmed, et Riigikogu liiget oleks takistatud hääletamisest osa võtta või et mõni Riigikogu liige ei ole saanud käituda vastavalt oma südametunnistusele ja veendumustele. Samuti ei ole Vabariigi Valimiskomisjonile esitanud ükski Riigikogu liige protesti selle kohta, et teda oleks takistatud hääletamisest osa võtta. Samuti on Vabariigi Valimiskomisjon teatanud, et hääletamise korda Vabariigi Presidendi valimisel ei rikutud, seepärast otsustas Vabariigi Valimiskomisjon jätta Urmas Reinsalu 29. augustil esitatud protesti rahuldamata.
Kordan: mina ja minu valijad usume, et Arnold Rüütel on Eestile parim president. Pole mõtet raisata aega ja lehepinda aruteludele, kes ja miks ei tohiks mingil juhul presidendiks saada. Olulisem on loota, et valimiskogu teeb õige valiku ja veelgi õigem oleks, et rahva tahet väljendaks järgmistel valimistel rahvas, valides endale presidendi ise.
Mai Treial,
Riigikogu liige, Rahvaliit
