Kogemus mälupagasis, mis aitab suureks kasvada

Koolist arvavad kõik midagi, sest kõik on seal käinud või hakkavad käima. Jõgeva Gümnaasiumis möödunud reedel ja laupäeval peetud luulepäevadel Tuulelapsed” kõneldi just koolist.

Koolist kõnelesid kolmteist põhikoolitruppi oma neljateistkümnes lavastuses kord lõbusamas, kord tõsisemas võtmes, kord ühe, kord teise kandi pealt. Ehk nagu Eesti Harrastusteatrite Liidu juht Kristiina Oomer väljendas, näidati laval nii tublisid tüdrukuid kui ka ulakaid poisse, nii hella südamega armsaid õpetajaid kui ka “paganama pedagooge”, kelle eest pole “kuhugile põgeneda”.

Laureaaditiitli omistamisega tõsteti teiste hulgast esile Saaremaa Ühisgümnaasiumi truppi Kreputlased, Viimsi Keskkooli truppi Eksperiment ja Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatrit Liblikapüüdja. Viimast tunnustati kõigi kolme luulepäevadel näidatud lavastuse (kaks neist esitas noorem, II b klassi trupp, kolmanda VI b klassi trupp) eest, sest üht neist olnuks nii ühtlase taseme puhul raske teistele eelistada.

“Laureaatide lavastused olid vaieldamatult kõige teatraalsemad ja “Tuulelapsed” ongi ju luuleteatrite festival, mitte lihtsalt luule ettelugemiseks korraldatud sündmus,” ütles žüriisse ehk Nõukotta kuulunud Eesti Rahvusringhäälingu raadioteatri juht Toomas Lõhmuste. Laureaatide lavastusi iseloomustas hea kompositsioon ja teostus ning noorte näitlejate täielik arusaamine sellest, mida nad laval räägivad. See polnud mingi masinlik stroofist stroofi tulistamine”.”

Sama kinnitas esimest korda Nõukojas kaasa teinud Vikerraadio lastesaadete toimetaja Kadri Tiisel.

“Senikuuldu põhjal oli mul kujunenud arusaam, et lapsed loevad luulet ikka kindlas rütmis ja n-ö loomulikku lugemist on nende puhul raske saavutada. Siin suutsid paremate truppide noored näitlejad jätta mulje, et luules sisalduv sõnum tuleb nende endi seest,” ütles Kadri Tiisel. Tema sõnul võis Tuulelastel” näha ka n-ö ülelavastatud lugusid, mille puhul tekst kippus lavastuse sisse ära kaduma. Kõige nauditavamad olid tema meelest aga need etteasted, mille puhul tekst ja lavastus tasakaalus olid, ning laureaatide lavastuste puhul oli see tingimus täidetud.

Latt andekamate järgi

Erilist imetlust äratasid mitmes Nõukoja liikmes Liblikapüüdja noorima, II b klassi trupi lapsed.

“Nii noorte näitlejate puhul ei peaks saama veel rääkida sellistest nähtustest nagu lavakultuur, sõna- ja mõtteselgus ning lavaline kohalolek, aga Jõgeva Gümnaasiumi II b laste puhul ometigi saab,” märkis Kristiina Oomer.

“Liblikapüüdja noorema trupi lavastus “Kõnelgem lastest” mõjus äärmiselt südamlikult,” kinnitas teatri- ja lastesõbrast tohter Kalle Piiskoppel. Samas oli see tehtud didaktilises mõttes õige lähenemisega: lapsed olid üsna ühele tasemele õpetatud, kusjuures latt oli seatud just andekamate järgi.”

Liblikapüüdja noorema trupi teine lavastus põhines laste suust korjatud lõbusatel kooliteemalistel väljaütlemistel ning selles tegid kaasa ainult poisid.

Poistel on mingi eriline sära ja sarm, mida tajume ka laulupeol poistekoore kuulates,” ütles kirjanik Leelo Tungal. Sedasorti loo puhul nagu Koolikillud” oodatakse lastelt enamasti naljategemist, aga Liblikapüüdja väikesed poisid oskasid sisse tuua ka helged tundetoonid. Liblikapüüdja ülejäänud kaks lugu olid samuti väga head.”

Saaremaa Ühisgümnaasiumi Kreputlaste lavastus sai Leelo Tunglalt kiita kompositsiooni terviklikkuse ning hästi paigas temporütmi eest. Aseri Keskkooli Kirdekate pioneeriteemalist lugu vaatas ta seevastu segasevõitu tunnetega: pioneerinduse väline külg oli väga stiilitäpselt tabatud, ent selgusetuks jäi, missugust sõnumit sellega edastada taheti.

Kool pole tööriist

“Laval nähtu põhjal kujunes üldpilt koolist kui üsna omaette seisvast nähtusest,” ütles Leelo Tungal. “Ning kool peabki olema omaette nähtus, mitte tööriist, mis aitab ühiskonnal kasvatada äriinimesi, teadlasi või kultuuritegelasi. Koolist peaksid tulema lihtsalt head ja õnnelikud inimesed, siis saavad nad igal pool, ka äris, teaduses ja kultuuris hakkama.”

“See, kui lapsed luule lugemise kaudu mõtlema õpetatakse ja neisse vaimsust süstitakse, loob eelduse maailma paremaks muutumisele,” lisas Kadri Tiisel. Kristiina Oomer aga avaldas lootust, et Jõgeva luulepäevadel salvestuvad laste mällu pildid luulet kuulavast publikust hiirvaikses saalis, küünlasäras Betti Alveri pargist jne.

Sellise kogemusega mälupagasis on hea suureks kasvada,” ütles Kristiina Oomer.

Olen rõõmus, et luulepäevad endiselt toimivad ning masu neid hävitanud pole,” võttis otsad kokku Toomas Lõhmuste.

Luulepäevad Jõgeva Gümnaasiumis ei tähendanud muidugi mitte ainult hiirvaikses saalis etenduste jälgimist, vaid ka noorte näitlejate reedeõhtust ühispidu ja laupäevahommikust askeldamist töötubades, Nõukoja tagasisidet juhendajatele ning lihtsalt heade sõprade rõõmsaid kokkusaamisi.

Nalja sai ka natuke. Liblikapüüdja noorima trupi liikmed ilmutasid näiteks ülimat agarust Nõukoja liikmetelt autogrammide kogumisel. Eriti nõutud persoon oli mõistagi Leelo Tungal, kelle nime teise klassi lapsed kooliõpikutes korduvalt kohanud on. Tema fotot aga õpikutes paraku ära toodud pole. Nii pididki üsna paljud koolimajas ringi liikunud naisterahvad, allakirjutanu kaasa arvatud, vastama küsimusele: “Kas teie olete Leelo Tungal?” Sel hetkel tundsin, et on saabunud minu elu üks tähetunde. Kes siis poleks kõrvust tõstetud, kui teda Leelo Tunglaks olemises kahtlustatakse!

Jah, ka sellistest kildudest koosneb nähtus, mida me kooliks nimetame. 

Luulepäevade “Tuulelapsed” laureaadid:

*Saaremaa Ühisgümnaasiumi trupp Kreputlased (juhendaja Rita Ilves) lavastuse “Tarkus tuleb tasapisi” eest;

*Viimsi Keskkooli trupp Eksperiment (juhendaja Külli Täht) lavastuse Mäng” eest;

*Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja II b klassi trupp (juhendajad Linda Tross ja Lianne Saage-Vahur) lavastuste “Koolikillud” ja “Kõnelgem lastest” ning VI b klassi trupp (juhendaja Lianne Saage-Vahur) lavastuse “Küll oli avar me vabaõhuklass” eest. 

Eripreemiad:

*Aseri Keskkooli trupp Kirdekad (Luule Varinurm) ajastutruuduse eest lavastuses Kauge kaja”;

Orissaare MO-Teater (Mare Noot) mängulusti eest lavastuses KoolON”;

*Kolga Keskkooli trupp (Terje Varul) minimalistliku elegantsi eest lavastuses 17 hetke”. 

Tunnustuspreemia:

*Lustivere Põhikooli noorem ja vanem trupp (Malle Tuur ja Olga Paas)

*Rakvere Reaalgümnaasiumi trupp 6T (Kai ja Margus Eek)

*Kehra Gümnaasiumi trupp (Endla Klemets)

*Kunda Ühisgümnaasiumi trupp (Maarika Koks)

*Lasnamäe Üldgümnaasiumi trupp Et (Juta Teral).

i

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus