Kodu valimine sõltub eelkõige inimese soovidest, vajadustest, võimalustest ning rahalisest seisust, kuid siiski kehtivad teatud põhitõed, mis räägivad kas üürimise või kodu ostmise kasuks.
Kuna iga inimene on erinev, siis on keeruline anda ühtset vastust, kas kodu peaks üürima või ostma. Need inimesed kes väärtustavad turvatunnet ja kindlust, võiksid kalduda pigem ostmise poole ning need, kes on valmis elukohta iga paari aasta tagant vahetama, saavad hästi hakkama ka üürikodudes. Teisalt tasuks ühel hetkel ka üürikodu valinud inimestel mõelda kaugema tuleviku peale, sest pensionieas võib kodu üürimine üle jõu käia.
Ostmine on investeering
Kodu ostmise suurim pluss see, et elukoht kuulub laenuperioodi lõppedes täielikult inimesele endale. Nii ei ole ta igal kuul tasunud kaudselt võõra inimese laenumakset või toonud talle niisama lisasissetulekut, vaid maksnud selle nimel, et tal oleks päris oma kodu. Oma kodu eeliseks on ka see, et seda võib oma äranägemise järgi kujundada ja seal remonti teha.
Kodu ostmisega kaasnevad küll teatud kulud nagu lepingutasu ja notaritasu, aga eeldusel, et üürikodu tuleb iga paari aasta tagant välja vahetada ning kõik esmased kulud uuesti tasuda, siis teeb see tegelikult sama välja.
Võib isegi juhtuda, et kodu ostmine osutub soodsamaks. Kui võrrelda üürimakset ja igakuist laenumakset, saab laenumakse eest endale tegelikult rohkem lubada. Tallinna keskmises seisukorras kahetoalise korteri üür on umbes 400–500 eurot kuus. Kui aga võtta kodulaenu, siis praeguste intresside juures saab endale sama summa eest lubada uusarenduses ja märksa paremas seisus kahetoalise ning linnaäärses piirkonnas isegi kolmetoalise korteri.
Üürimine on paindlik valik
Kui inimene otsustab üürimise kasuks, säilib tal teatav paindlikkus. Näiteks kui äkitselt peaks silmapiirile ilmuma unistuste kodu või töökoht teises linnas, siis saab üürikodust kiirelt loobuda ja eluga edasi minna. Üldiselt saab tähtajatu üürilepingu, sõltuvalt selle sisust, 1–3-kuulise etteteatamisega üles öelda.
Kui üürikortereid tihti ei vahetata, siis räägib üürimise kasuks kindlasti ka see, et esmased kulutused on suhteliselt tagasihoidlikud. Tavaliselt tuleb kõigepealt tasuda tagatisrahana kuni paari kuu üür, maakleritasu ja ettemaksena ühe kuu üür. Tavaliselt küsitakse tagatiseks küll ühe kuu jagu üüri, aga viimasel ajal on turvatunde tagamiseks hakatud küsima ka rohkem.
Samas kaasnevad üürilepinguga teatud kohustused ja piirangud. Üürileandjal on lepingu lõppemiseni õigus nõuda kõigi lepingutingimuste täitmist ning kui tegemist on tähtajalise lepinguga, ei saa sellest üldjuhul ennetähtaegselt loobuda. Lisaks ei saa korterit oma äranägemise järgi muuta, mis tähendab, et üürileandja loata ei tohi näiteks isegi tapeeti vahetada.
Ostetud kodu kinni ei hoia
Kinnisvara omamine on investeering tulevikku ja sellega võiks varakult tegelema hakata, sest nagu ka eelpool öeldud, siis pensionieas võib kodu üürimine üle jõu käia. Kui inimesel on pensionieaks soetatud oma kinnisvara, võib seda pidada lausa eraldi pensionisambaks.
Pea meeles, et kodu ostmiseks ei ole olemas vale aega ega vanust, ainus millega tasub arvestada, on iseenda tulevikuplaanid. Kui inimesel on plaanis vähemalt 3–4 aastat ühes kohas elada, võib ta julgelt mõelda päris oma kodu soetamise peale. Suures pildis on see investeering, mis tasub end tulevikus igal juhul ära.
Isegi kui inimest tabavad huvitavad elu keerdkäigud, siis säilib ka ostetud kodu osas teatud paindlikkus. Kui on vaja kolida teise linna või riiki, siis võib oma senisesse kodusse võtta üürniku. Kui soovitakse kodu maha müüa, siis on alati ka see võimalus olemas. Lisaks saab seda teha ka välismaal olles, võttes appi maakleri ning ajades asju digitaalselt. Kindlasti ei tasu karta, et pärast korteri ostu on inimene jäädavalt lepinguga seotud ning sellest loobuda ei saa.
KRISTJAN JASINSKI,
Luminor panga Baltikumi kliendikogemuse juht
