Tänapäeval traditsioonilist üliõpilast, kes vaid õpingutele pühendub, enam praktiliselt ei eksisteeri. See tähendab, et ka koolid peavad pakkuma lahendusi, kuidas toetada inimesi, kes on otsustanud uuesti õppima tulla.
Tööl käivad kõik – nii täiskohaga kui kaugõppe tudengid. Meil ei ole enam sellist traditsioonilist üliõpilast nagu oli 10 aastat tagasi – iga üliõpilane on iseenda nägu ja 70% on tööga seotud. Vahet pole, kas see on teenindamine kohvikus, et natuke lisaraha teenida või erialane töö.
Tallinna Tehnikakõrgkoolis (TTK) on kõikidest üliõpilastest ühe kolmandiku jagu kaugõppe tudengeid ehk neid on 600-st 200 ja nende keskmine vanus on 26 aastat.
Töötaval inimesel on päevases õppes õppimine peaaegu välistatud, seega peavad koolid looma erinevaid kaugõppe võimalusi. Tallinna Tehnikakõrgkoolis varieerub kaugõppe õppekoormus õppekavade kaupa. Osadel õppekavadel toimub kuus nädalapikkust kogunemist õppeaastas ehk loenguid on 30 päeva jagu. Teiste kaugõppe õppekavade tudengid käivad loengutes kolm päeva ehk neljapäevast laupäevani pikad päevad viis korda semestri jooksul. See tähendab, et kaugõppijatel ei ole nii palju kontaktõppe mahtu kui päevaõppe üliõpilastel ja neil on iseseisva tööna vaja rohkem teha.
Tööd ja õpinguid seob omavahel ka praktika. Kui näiteks tudengi töökoht vastab õppekavale, siis saab ta praktika teha oma igapäevase töö raames. Kui töö seda aga ei võimalda, saab seda teha praktika erialaseid vaatluseid tehes või lisaülesandeid võttes.
Töö kõrvalt õppijat iseloomustab teadlik eriala valik. Kui pärast gümnaasiumi minnakse eriala õppima kas vanemate soovitud kooli või sõpradega kambavaimust, siis hiljem kooli tulnud inimene on leidnud enda tugevad küljed ja huvid ning teab ka, mis tööturul hinnas on.
Eesti Töötukassa oskuste arendamise ja karjääriteenuste osakonna juhataja Kerstin Holland soovitab enne õppima minemist kindlasti pidada nõu perekonnaga, tööandjaga ja tulle karjäärinõustamisele, mis on kõigile tasuta. Koos karjäärinõustajaga saab vaadata erinevaid võimalusi, millised on koolid ja õppekavad, kus saaks õppida ja millised on uuringud, millised ametid on tulevikus hinnas.
Uusi oskusi saab omandada ka ise õppides, lugedes raamatuid, osaledes seminaridel, webinaridel või pikemajalistel koolitusel. Kui aga soovitakse üks eriala põhjalikult omandada, siis töötukassa toetab kutse- või kõrgkooli astumist.
Täiskasvanuna ei pruugi taas õppima asumise otsus tulla väga lihtsalt, sest taas kooliminek on iga inimese jaoks suur samm ja kindlasti tekib küsimus: kuidas töö- ja pereelu kõrvalt õppimisega toime tulla ja mida üldse tasuks õppima minna?
Takistusi aitab osaliselt ületada töötukassa tasemeõppes osalemise toetus, mis katab osa õpingutega seotud kuludest, enne kooli minemist tasuks kindlasti tulla läbi töötukassa karjäärinõustaja juurest.
Tasemeõppes osalemise toetust saavad nii töötavad kui töötud inimesed, kellel puudub kutse- või erialane haridus ja kel on kooli lõpetamisest möödas vähemalt viis aastat. Lisaks inimesed, kel on eri- või kutsealase hariduse, kaasa arvatud kõrghariduse saamisest möödunud vähemalt 15 aastat.
Töötukassa toetab nende erialade ja ametite õppimist, kuhu on tulevikus vaja rohkem töötajaid ning kus juba praegu sobiva ettevalmistusega töötajaid napib. Sel aastal on valikus 100 õppekava 35 koolis, õppekavad on nii eesti kui vene keeles. Toetatavate erialade nimekiri täieneb igal aastal.
LAURI KOOL, Eesti Töötukassa kommunikatsiooniosakonna peaspetsialist
