Kiusamisvastane programm harib õpilasi ja murrab müüte

Sellel õppeaastal alustati Mustvee koolis KiVa programmiga, mida pakub sihtasutus Kiusamisvaba Kool, et Eesti koolidest kiusamine välja juurida. Mustvee kool on haldusreformi järel moodustunud valdadega maakonnas ainus kool, kus programmiga on liitutud.


Sihtasutus Kiusamisvaba Kool loodi aastal 2012 ning üsna varsti täitub organisatsioonil kuues tegevusaasta. Kui praegu on programmiga liitunud 75 kooli, siis aastaks 2020 loodetakse vastu võtta veel 50 liitujat, mis teeks kokku 125 õppeasutust, mille ühine eesmärk on vähendada koolikiusamist.

„Uuringud on seni näidanud, et Eesti on kiusuohvrite osakaalult Euroopas tipu lähedal. Ometi tundus veel viis kuni kuus aastat tagasi, et mingeid toimivaid lahendusi mure leevendamiseks pakkuda ei ole. Pidime siis ja peame kohati veel praegugi rinda pistma müütide ja eksiarvamustega, et mis ei tapa, teeb tugevamaks,“ rääkis sihtasutuse tegevjuht Triin Toomesaar. KiVa programmi sünnikoht on Turu ülikool, kus on teaduslikele leidudele ja seisukohtadele toetudes üles ehitatud ennetus- ja sekkumisprogramm.

Kiusamise all kannatab iga viies laps

Kiusamine on Eesti koolides suur probleem. Keskmine ohvrite osakaal on meil umbes 20 protsenti, seega on kiusatav umbes iga viies õpilane. Ka hiljaaegu avaldatud uuringu tulemused, mille järgi sooritab neli protsenti noorukitest enesetapu, võiks anda signaali, et kiusamisele ja vägivallale ei tohiks ühiskonnas kohta olla. „Nii täpseid andmeid, kui suur osa suitsiididest just kiusamise tagajärjel aset leiab, ei ole. Küll aga on teada, et kiusamise all kannatamine suurendab suitsiidiriski ning seda eriti just nende ohvrite puhul, kes on kannatanud juba pikka aega ja kellel kujuneb välja näiteks krooniline ärevushäire või depressioon. Suitsiidimõtted ja ka -teod on kiusamist kogevate noorte, aga ka kiusajate hulgas sagedasemad kui kiusamisega mitte kokku puutuvate laste puhul,“ tõi Toomesaar välja kurva tõsiasja.

Mustvee kooli KiVa meeskonna juhi Heidi Aruväli sõnul otsustas kool liituda programmiga, et ennetada kiusamist ja tegeleda tõhusalt juhtumite lahendamisega ning muuta programmi tegevuste toel lapsi üksteise vastu hoolivamaks. „Koolile tähendabki programm eelkõige pühendumist süsteemsele ennetusele ja süsteemsele sekkumisele. Igal elemendil KiVa programmis on kindel põhjus. Ka on teaduslikult tõestatud, et kiusu ennetades ja sekkudes tuleb olla süsteemne,“ märkis Triin Toomesaar.

Programmist saab argielu osa

Programmiga liitunud koole ootavad kindla kava alusel toimuvad ennetustunnid. Näiteks peaks Mustvee kool Toomesaare sõnul viima sellel õppeaastal kuni kuuenda klassini läbi umbes 20 kontakttundi, et rääkida tunnetest ja märkamisest. „Teises kooliastmes õpitakse grupisuhetest, grupi survest ja sellest, kuidas survele vastu seista. Ennetustundide võti peitub selles, et tegeldakse kõrvalseisjate kasvatamisega,“ selgitas Toomesaar. Ennetustöö fookus ongi sellel, et kõrvalseisja märkaks ja oskaks ning julgeks sekkuda. „Eraldi tunnid ja teema on ohvrite tugevdamine ning nende kiusamisele vastu seismise oskuste parandamine. Ka motiveeritakse kiusajaid paremini käituma,“ lisas ta.

Programm ei lõpe aga ühe aastaga, sellest peaks saama argielu osa. „Kui kool läheb teisele KiVa-aastale vastu, siis peaksid uued esimesed klassid ennetustundide sarja uuesti läbi tegema. Ka peaks jätkuma ülekooliline teavitus, mis hõlmab kõiki õpilasi, vajadusel kuni gümnaasiumi lõpuni välja,“ rääkis Toomesaar. Nii saab kõigile õpilastele selgeks, et kiusamine pole lubatud, kuid kui seda ette tuleb, võib murega täiskasvanute poole pöörduda.

Peale ennetusmudeli on suur kaal ka sekkumismudelil, millele tuginedes on koolil kindlad põhimõtted, kuidas ohvri ja kiusajaga vestelda ja kuidas jälgida, et tekkinud olukord saaks lahenduse.

Ka täiskasvanud kiusavad

Põhjused, miks koolis ja töökohtadel kiusamist esineb, on üldjuhul samad. „Kiusajat on kergem mõista, kui teha selgeks, milline on tema mure või mida ta soovib kiusamisega saavutada. Kiusamine on mõnes mõttes inimeseks olemise negatiivne külg, sest kiusata võivad kõik. Eesmärk, isegi kui kiusaja seda endale ei teadvusta, on oma positsiooni või enesetunde parandamine. Mingil põhjusel on tal näiteks kas tähelepanust vajaka jäänud või ta tunneb, et pole piisavalt populaarne,“ rääkis Triin Toomesaar. Kuna kiusamine on grupisuhe, on väga oluline, kuidas klassi- või töökaaslased kiusamisse suhtuvad. Kui kiusamisele kaasa naerda või kiita, kordub sama muster, kuid kui tegevust selgelt taunida, siis see ei kordu.

Selleks, et kiusamise vastu võidelda ja Eesti koolidesse muutusi tuua, on Toomesaare hinnangul vaja täiskasvanutel iseendaga kokku leppida, et isegi kui me laste hulgas kiusamist ei märka, ei tähenda see, et kiusamist koolis pole.

Ka tasub tema sõnul seejärel valida sobivad vahendid ja neid aktiivselt kasutada, et kiusamist vähendada. Samas peab meeles pidama, et kiusamist päris nulli pole võimalik viia, küll aga saab juhtumid lahenduseni aidata, kui neid õigel ajal märgatakse ja õigeid võtteid kasutatakse. „Oluline on ennetus ja sekkumine. Viimane ei tähenda, et me ütleme kiusajale lihtsalt, et ära tee, ning arvame, et see lahendab olukorra. See eeldab toetavat ja järjepidevat suhtlemist ohvri ja kiusajaga ning vajalike kaitsjate leidmisega klassist, et muster ei korduks ka siis, kui täiskasvanut kohe võtta pole,“ rääkis Toomesaar.

Sihtasutuse Kiusamisvaba Kool tegevjuhi hinnangul on olukord Eesti koolides siiski vähehaaval paranemas. Kevaditi viiakse KiVa-koolides läbi õpilasküsitlused, millest saab uuele õppeaastale vastu minnes järeldusi teha. Nii on programmi pikaajaliselt rakendanud koolides ohvrite osakaal vähenenud 14,5 protsendini. Ühtlasi selgub küsitlusest, et õpilaste hinnang kooli õhkkonnale ja klassikaaslastele paraneb. Peale õpilaste rahulolu uuritakse ka õpilaste suhtumist õpetajatesse ehk teisisõnu hindab õpilane, kas õpetaja on teinud piisavalt, et kiusamist peatada, kas tema hoiakud on kiusamise poolt või vastu. „Kohati hindavad õpilased oma vanemate sekkumissuutlikkust ja hoiakuid isegi madalamalt,“ tõdes Toomesaar.

Vanemate suhtumine ongi koolile ja õpetajatele keeruline probleem, sest siiani leidub neid, kes lähtuvad müüdist, et mis ei tapa, teeb tugevaks. Ka soovitatakse aeg-ajalt vastu lüüa või lihtsalt kiusamisest üle saada. „Uuringud neid võtteid ei toeta. Kiusamisest niisama lihtsalt üle ei saa, see jätab püsivad jäljed noore inimese tulevikku, ellu ja valikutesse,“ möönis Toomesaar. Nii jäävadki kooli käed kohati lühikesteks. Siiski on KiVa programmis mõeldud ka vanematele ning emad-isad saavad tutvuda vastava miniõpiku või koolis toimuvate infoõhtutega. Kuigi täiskasvanutega toimuvad muutused aeglasemalt, avaldas Toomesaar arvamust, et see on siiski parem kui üldse mitte midagi. „Ma olen veendunud, et muutus on peatselt tajutav, sest täna kasvatame tulevasi lapsevanemaid, kes on ehk empaatilisemad,“ märkis Toomesaar.

Kiusamine on ühiskonnale kulukas

Arvamus, et mis ei tapa, teeb tugevaks, on visalt püsiv müüt, mida on kuulnud ilmselt iga koolilaps. „Uuringud ei toeta seisukohta, et kiusamine kedagi tugevamaks teeb. See võib näiliselt nii olla, aga inimene, kes on kiusamist kogenud, ei pruugi lihtsalt enam kedagi endale lähedale lasta. Või kui kiusamise ohver langeb sügavasse depressiooni, mis viib suitsiidini, ei saa väita, et mis ei tapa, teeb tugevamaks. On muidugi neid, kes ongi kiusamisest üle saanud, kuid on palju neid, kes ei saa. Täiskasvanutel ei tohiks tekkida isegi küsimust, kas laps on kohustatud raskest olukorrast iseseisvalt üle saama või võiks talle ikkagi tugivõrgustiku kaudu abi leida,“ ütles Toomesaar.

Tihti nimetatakse tänapäeva noori solvujateks või lausa „lumehelbekesteks“. „Aga küsigem teistpidi: kas meil on tänapäeval hoopis solvamiskultuur? Kas meil peab olema õigus ja vabadus kellelegi mistahes tingimustel halvasti öelda?“ rääkis Toomesaar. Aktsepteeritud solvamiskultuur ja kiusamise takistamatu jätkumine on kokkuvõttes ühiskonnale kulukam, tuues kaasa kulusid sotsiaalsüsteemile, justiitssüsteemile, haridussüsteemile ja kohalikule omavalitsusele. Seega on pragmaatilisem ja kasulikum olla teiste vastu hoolivam ja sõbralikum.

„Loodame ja usume, et KiVa programmi tegevused õpetavad ja julgustavad lapsi märkama ning teada andma kiusamisjuhtumitest ning ennetama kiusamist. Septembri plaanides on kooli personali infokoosolek, lastevanemate teavitamine ja miniõpikute jagamine vanematele. Esimeste ennetustundidega on plaan alustada oktoobri alguses,“ ütles Mustvee kooli KiVa-meeskonna juht Heidi Aruväli.

KERTTU-KADI VANAMB

blog comments powered by Disqus