Kahekümne viie aastaseks saanud Põltsamaa ajalehe Vali Uudised (nüüd Põltsamaa Teataja) väljaandmist on peaaegu kogu veerand sajandi vältel vedanud Heikki Soom. 1990ndate esimesel poolel tegi kõrgema haridusega maaparandaja Soom olude ja juhuse sunnil kannapöörde ning pani oma oskused ja võimed proovile ajakirjanduses ning trükitööstuses.
Põltsamaa ajaleht on nüüd uute omanike kätes, kuid erinevas suuruses ja mahus trükiste välja andmisega tegeleb Soomi juhitav osaühing Vali Press edasi. Põhitoodanguks on ikkagi raamatute ja erinevate trükiste tootmine visiitkaartidest suuremahuliste raamatuteni välja.
Sageli saavutavad ühes või teises paigas suuremat edu need, kes kogukonnaga tugevalt seotud. Kas Teil on Põltsamaaga põlised suhted?
„Ma olen Põltsamaal sündinud, kasvanud ja siin keskkooli lõpetanud. Eemal olin siis, kui Eesti Põllumajanduse Akadeemias maaparandust õppisin. Mõneti mõjutas valikut see, et Põltsamaa EPT-s töötas mu isa ja juhtival tööl oli seal ka mu klassijuhataja abikaasa Jaan Nõmmik. Noori spetsialiste oli vaja. Nii suunas ettevõte mind EPA-sse õppima. Pealegi töötasin maaparanduses ka koolivaheaegadel. Nii polnud mulle valdkond võõras.
Põltsamaa EPT-s töötasin maaparanduses erinevatel töökohtadel. Hea sõnaga meenutan suurettevõtte karismaatilist juhti Endel Kiiska, kes oli paljudele töötajatele mentoriks ja usaldas noori. Soovin talle elujõudu ja vastupidavust.”
Mis mahtus Põltsamaa EPT-s töötamise ning ajakirjandus- ja trükifirmas töötamise vahele?
„Minu eesmärk oli jääda Põltsamaale elama ja siin oma pere ära toita. Pikki plaane ei teinud. Linnapea Udo Vellend kutsus linnavalitsusse abilinnapeaks. Töötasin ka vendade Andres ja Oleg Sõnajala juhitavas firmas, kus panustasin mitmesugusesse asjaajamisse, mis vajalik finants- ja ärikultuuri hoidmisel ning edendamisel.”
Siis tekkis Teil idee, et Põltsamaal võiks taas hakata ilmuma oma ajaleht?
„Arvan, et esimesena käis selle mõtte välja toonane linnapea Ain Saviauk. Sõnajalgadele jäi Põltsamaa kitsaks. Nad asusid tegutsema Tallinnas, kus oli käivitamisel teleprogramm TV-1. Kuna nad suure osa ajast aga Tallinnas viibisid, siis minu ülesandeks oli neid siin, Põltsamaal, asendada. Koos kohalike ettevõtjatega tekkiski plaan, kohalikku infot edastada. Esimeseks mõtteks oli siiski Vali Raadio käivitamine. Siit edasi kasvas välja ka ajalehe vajadus.”
Kas võtsite selleks mõtlemisaega?
„Ei, toona ei saanud seda lubada. Kõike tuli kiiresti otsustada ja teha.”
Kuidas üldse iseloomustate Eesti majanduses üheksakümnendaid aastaid, mida on kutsutud ka „ülbeteks üheksakümnendateks”?
„Ma ei ütleks, et midagi väga hullu oleks olnud. Palju asju sai ära teha talupojamõistusega. Mõned asjad olid ka selgemad kui praegu. Ei saa väita, et siis oli väga raske ja nüüd on kõik palju lihtsamaks läinud. Keeruliseks teemaks on näiteks muutunud ajalehtede kojukanne.”
Kui palju tuli mõelda ja arutada, millest Vali Uudiste esimeses numbris kirjutada?
„Keskendusime kohaliku ajakirjandustraditsiooni tutvustamisele ja paikkonna uudistele. Esimeseks Vali Uudiste toimetajaks oli ajakirjanik Ülle Lääne, kes käis Põltsamaale tööle Jõgeva vallast. Hea, et ta meile lehetegemisel appi tuli!
Seejärel sai toimetajaks praegu raamatukogus töötav Siiri Õunap, siis juba Rein Viru. Tema järel tuli Merike Kask. Kui keegi toimetajatest läks, asus tööle uus. Midagi keerulist selles protsessis polnud.”
Milliste emotsioonide ja mõtetega uus ajaleht vastu võeti?
„Piirkonna rahvale oli see ikka suursündmus. Jõgevamaa koosneb kordumatute iseärasuste ja traditsioonidega piirkondadest. Üks neist on tugeva vaimsusega Põltsamaa, kus on hea pinnas oma ajalehe välja andmiseks.”
Kuivõrd võib öelda, et ajalehe tegemise eestvedaja sai Teist just seetõttu, et elate Põltsamaal? Või võinuksite sama protsessi juhtima asuda ka mõnes teises paigas?
„Ma olen Põltsamaaga kokku kasvanud. Ei kujuta ette, et oleksin mõnda teise Eestimaa paika ajalehte tegema läinud.”
Kas olete iga Vali Uudiste numbri otsast lõpuni läbi lugenud?
„Kui seda väidan, siis valetan. Kohalikus ajalehes on aga kõik teemad loetavad ja olulised.”
Kust soetas osaühing Vali Press esimese trükimasina?
„Trükimasin jõudis Põltsamaale abi korras Rootsist, meie sõpruspiirkonnast Sollefteå
kommuunist. Siis oli 1994. aasta september. Rootsi delegatsioon külastas ka meie toimetust. Jõime kohvi ja rääkisime oma tulevikuplaanidest ning õhtul sõitsid nad laevaga Estonia Rootsi. Kahjuks osa meie sõpradest Rootsi ei jõudnudki. Nende meenutuseks on Põltsamaal mälestuskivi.”
Algusaastatel kirjutasid Vali Uudistesse ka legendaarne põltsamaalasest ajakirjanik Julius Tillo ja Jõgeva rajoonilehe Punalipp kauaaegne ning Vooremaa esimene peatoimetaja Hugo Alter.
„Julius Tillo oli algusaegadel meie ajalehe kandvamaid jõude, kes oli Vali Uudistega seotud oma elupäevade lõpuni. Tillo on meelde jäänud Põltsamaa patrioodina. Hugo Alter hakkas meile kaastööd tegema siis, kui tema tööperiood Vooremaas lõppes. Ta sõitis kahel päeval bussiga Jõgevalt Põltsamaale ja kogus materjali artiklite koostamiseks siinsetel teemadel. Meile kirjutas ta seni, kuni kolis Tallinna elama.”
Vali Uudiste 25. aastapäevale pühendatud fotoalbumis on mõnedki pildid heast sõbrast Arhost – kirikuõpetaja Arho Tuhkrust. Mis teda toimetusega sidus?
„Arho Tuhkrut ja toimetuseperet ühendasid mitmed ühised huvid, mured ja rõõmud Põltsamaa kandi käekäigu pärast. Nii käis ta meil sageli külas. EELK Põltsamaa Niguliste kogudus oli ka Vali Uudiste üks omanikke.
Minu enda peret seob aga Arho Tuhkruga sõprus, mille tulemusena on tema kohalolek oodatud nii rõõmsate kui ka kurbade sündmuste ajal.”
Mis aitaks kohalikku ajakirjandust hoida konkurentsivõimelisena ja vältida selliseid regionaaltragöödiaid nagu ajalehtede Valgamaalane ja Põlvamaa Koit sulgemine?
„Lõplikult seda minu arvates vältida ei saa. Ainult ajalehtede müügist ja tellimisest ei suudeta minu mõtlemist mööda ühegi maakonna ega piirkonna ajalehte majandada. Küll peab iga väiksem ajaleht püsimajäämiseks lahendusi otsima.”
Missuguse emotsiooniga võtsite vastu uudise, et ajalehe Vali Uudised asemel hakkas nüüd ilmuma Põltsamaa Teataja?
„Eks see ole seotud ühe etapi möödumisega. Nimi Vali Uudised tähendas algul Põltsamaa linna ja Põltsamaa valla uudiseid. Nüüd on Põltsamaa linn ja vald ühinenud ning uude omavalitsusse kuuluvad ka Pajusi ja Puurmani vald.
Nimevahetusele mõtles ka osaühing Vali Press. Hea, et uus omanik Põltsamaa Turundus selle muutuse pärast Vali Uudiste 25. sünnipäeva ellu viis. Usun, et Põltsamaa Teataja on mainekujunduses piisavalt tugev meediamärk.”
Ehk meenub seoses ajalehe tegemisega ka mõni koomiline olukord?
„Ajalehe algusaegadel oli lubatud ja kombeks politseikroonikasse sattunud kurikaelad ees- ja perekonnanimega ajalehte panna. Kord tulid toimetusse kaks noort šokolaaditahvli ja alandliku olekuga Umbusi meest, kes olid hakkama saanud mingi kergema korrarikkumisega. Nad küsisid, kas saaks nende nimed ajalehte panemata jätta. Muidugi olime sellega nõus.”
Kas olete ka ise mõne artikli ajalehte kirjutanud?
„Kui ma Vali Uudise välja andmisega tegelema hakkasin, ütlesin, et kirjutada ma ei oska ja ajakirjanike töösse vahele ei sega. Pidasin sellest lubadusest ka kinni.
Ühe loo olen oma elus siiski kirjutanud. See oli nimelt Põltsamaa EPT-s töötamise ajal maaparandajate päeva puhul ja see ilmus ajalehes Vooremaa. Arvan, et see oli kuskil kaheksakümnendate aastate lõpul.”
Kuidas tutvusite abikaasa Riinaga, kes on osaühingus Vali Press arvutigraafik ja keda tuntakse ka Põltsamaalt kaugemal?
„Olime Põltsamaa keskkoolis kooliõde ja koolivend. Riina on minust aasta noorem. Tutvusime 1972. aastal ja abiellusime viis aastat hiljem. Vali Pressis oleme tõesti Riinaga koos töötanud selle algusaegadest peale. Praegu on ta arvutigraafik ning tegeleb peamiselt erinevate trükiste kujundamisega.”
Tööteemad jätate kodus ukse taha?
„Püüame, et see nii oleks, kuid alati ei õnnestu. Kui ühes ettevõttes töötad ja töised mured ei mahu kaheksa tunni sisse, hakkad paratamatult nendest ka kodus rääkima. Vahel kasutame selleks aega ka sõidul kodust tööle ja vastupidi. Kuid üldjuhul oleme proovinud elada põhimõtte järgi, et tööl ei räägi kodu asjadest ja kodus tööasjadest.”
Kui palju on peres lapsi ja lapselapsi?
„Tütar Pille-Triin elab Viljandis, kuid töötab osaühingus Vali Press müügijuhina. Mul on kaks toredat lapselast Aksel ja Anton, kes õpivad neljandas ja kolmandas klassis. Tunneme nendest suurt rõõmu.”
Mis on Teie hobideks, lõõgastuseks?
„Kui on oma maja, siis selle korrashoidmine ja arendamine on ka juba hobi. Mul on kõrvalhoones oma töötuba, kus poistele meeldib koos vanaisaga meisterda. Nad oskavad juba tööriistadega ümber käia ja nokitsevad seal hea meelega. Suure puidu tööpingi kinkis mulle sõber Andres, aga vaid tingimusel, kui oma tütrepoegi sel õpetan.
Muide, keskkooli klassides oli mul ka valik, kas minna õppima EPA-sse maaparandust või hoopis tisleri eriala.”
Millised on Teie suhted spordiga?
„Olen harrastanud kergejõustikku ja Põltsamaa keskkoolis õppides olin ikka päris „kõva” tegija. Olin ka Põltsamaa spordikooli kasvandik. Põhiliselt tegelesin siis jooksualade ja kaugushüppega. Sporti harrastasin ka siis, kui EPA-s õppisin. Nüüd, vanemast peast, käime tihti rabades matkaradadel ja meil on oma metsatee, millel kõndimas käime.”
Heikki Soom
Sündinud 5. jaanuaril 1955 Põltsamaal
Haridus:
Põltsamaa Keskkool 1973
Eesti Põllumajanduse Akadeemia 1978
Töö:
Põltsamaa EPT 1978–1992
Meister, töödejuhataja, jaoskonna juhataja, juhataja asetäitja tootmise alal
Põltsamaa linnavalitsus 1992–1993 abilinnapea
AS Sõnajalg 1993–1994
OÜ Vali Press alates 1994. aastast juhataja
Tunnustused:
Põltsamaa linna teenetemärk
Jõgeva maakonna hõberist
Leo Tõnson, sõber, OÜ Eltor juhataja
„Me pole Heikkiga koos töötanud, kuigi on olnud ka tööalaseid kokkupuuteid. Tunneme teineteist juba ammu. Kuulume ühte sõpruskonda, kus filosofeerime oluliste teemade üle, tunneme end lihtsalt mõnusalt.
Heikki Soom on ajalehe Vali Uudised käimalükkaja ja arendaja ning arenenud ka ise koos sellega. Suuresti tema nägu on ka tänane Põltsamaa trükitööstus. Praegu, kus Vali Uudistel ehk Põltsamaa Teatajal on uued omanikud, pühendabki ta end täielikult sellele. Edu talle selles. Heikki peab sõna, teda võib usaldada ja ta on üks suuremaid Põltsamaa patrioote. Meil meestel on temalt, kui abikaasalt ja pereisalt, palju õppida.”
JAAN LUKAS
