Ilusat päeva!
Eks ole südantsoojendav, kui ka lausa võõras inimene sulle niimoodi naeratuse saatel ütleb.
Ja seda tuleb viimasel ajal tõesti rõõmustavalt sageli ette, et teiselt poolt poeletti nii soovitakse.
Napilt kaks kuud on Jõgeval Selver avatud olnud ja pole läinud nädalatki, mil mul sinna asja poleks olnud. Mõnikord käin ka mitu korda nädalas. Ja mitte kordagi pole kohanud ühtki mossis ega tõredat nägu, ei kassas ega kulinaarialeti taga. Kogu suhtlemine-teenindamine käib naeratuse ja heade sõnade saatel ja see on ütlemata südantsoojendav. Ega see pole nii ainult uues Selveris, sõbralikku ja vastutulelikku teenindamist kohtab kõigis Jõgeva poodides ? kaubahallis, Keskuse poes ja mujal ka.
Ma olen pensionieas ja mäletan neidki aegu, kui leti tagant mühatati ?Küsige!?, ?Mis ma annan?? või koguni ?Rääkige!?. Oli kole küll. Õnneks on need müüjad vist ammu pensionil või ümber kasvanud.
LEIDA TERKVEER,
Fotonäitus Voorel
Olen alati tahtnud ära käia Tallinna Botaanikaaias, kuid käigud pealinna on osutunud ikka nii kiireks, et ma pole sinna jõudnud. Seepärast olin meeldivalt üllatunud, kuuldes juhuslikult, et Voore Põhikoolis on välja pandud Mare Iknojani fotonäitus “Pikk jalutuskäik Tallinna Botaanikaaias”.
Voore kooli aulasse oli välja pandud 32 imekaunist suurt fotot, millest sain tõelise kunstielamuse. Oli tunne, nagu viibiks looduses ja kuuleks looduse hääli.
Minu tänusõnad Voore kooli muuseumitoa juhatajale Evi Lepiksoole, kes ei pidanud paljuks pühapäeval kodunt välja tulla, et mulle näituseruumi uks avada!
Eriti suur tänu Mare Iknojanile, kes oma kaunid fotod Voore rahvale vaatamiseks lubas.
MADE RENSER
Õunad on väga väärtuslikud
Eestimaa sügis algab minu jaoks mõnikord juba suve keskel, kui esimesi kollaseid kaselehti märkan. Sügise hõngu tunnen ka metsas seeni korjates.
Aias lõhnavad õunad. Hammustan suutäie magushaput vilja ja mõtlen, et alles see oli, kui puudel pungad puhkesid? Küll ikka aeg läheb kiiresti!
Tänavu on mõnes aias kehv, mõnes hea õuna-aasta. Õunad on väga väärtuslikud puuviljad, neis on palju vitamiine, mineraalaineid, happeid.
Õuntest saab teha moosi ja mahla, püreesid ja salateid, neid võib talveks ka kuivatada. Kuid oma tarbeks ei kulu neid kuigi palju. Mitmed aiapidajad on oma õunte äraandmisega kimpus. Õunu ei osteta enam kuigi massiliselt kokku ja neid tuuakse ka teistest riikidest sisse.
Olen märganud, et mõnedes aedades on õunapuude võrad lõikamata ja puude all lokkab kõrge rohi. Ehk ei hoolitseta viljapuude eest sellepärast, et suurt õunasaaki kuhugi panna pole?
ALEKSANDER KÕRGESAAR
Vaiatu külast
