Mõnd minu ajakirjanikust kolleegi tabab keskmiselt neli korda aastas töörahva tõsine nördimus. See juhtub siis, kui ajaleht Sirp teatab Kultuurkapitali kvartalieraldused. Erilist tuska tekitavad sealjuures rahaeraldused arvuti ostmiseks. Miks on nii, et kellele annab jumal liikmepileti, annab ka arvuti, aga teised peavad selle ostmiseks tööd tegema!?
Kirjanduse sihtkapitali värsked eraldused annavad põhjust kadeduseks senisest rohkem. Kolmele kirjanikule (Nikolai Baturin, Andrus Kivirähk ja Ene Mihkelson) on antud niisama maksuvaba 180 000 krooni kolme aasta peale. Peale selle on saanud hulk kirjatöölisi veel kes 60 000, kes 36 000. Kas meil on enam üldse mõtet tööl käia? Hakakem ka kirjanikeks, kallid kolleegid ajakirjanikud!
Usun, et neist numbreist tõusnud kadedusekarje on ühiskondlikult tarvilik. See sünnitab kõige kõvemaski peas aimuse, et kirjanikuna on võimalik ära elada. Viletsalt küll, aga siiski. See paneb mõtlema, et tõusvat sugupõlve ei pea enam ilmtingimata kirjanikuleiva eest hoiatama, vaid seda võib teiste ametite seas kaaluda. Raha saab küll paar korda vähem kui ajakirjanik, aga alati võib kahe kasuka vahel lõunani magada.
Küllap hakkavadki mõned lehe-mustanahalised kirjanikeks ja selle tulemusena võidavad kõik: kirjanduses toodab tõusev konkurents parimaid teoseid, ajakirjanduses hoiab vaba tööjõu vähenemine ära edasise palgalanguse. Terve kadeduse edendamiseks peaks ?kulka?oma loomestipid kiiresti topeldama.
Kalev Kesküla, Eesti Ekspress
Kommentaariks:
Ajakirjanikele on seadusetegijad ja võimukandjad “ära teinud” nüüd juba kaks korda.
Esimene kord sellega, et ajakirjanikud jäeti välja Kultuurkapitali seadusest. Ajakirjandusel ei ole oma sihtkapitali – nii nagu oli see enne sõda -, kust ajakirjanikud saaksid taotleda loometoetusi, stipendiume, lisapensioni.
Teiseks jäeti ajakirjandus ja ajakirjanikud välja värskest Loovisiku ja loomeliitude seadusest, mille põhjal hakkab riik toetusi jagama vabakutselistele.
Kõik EALi sellekohased ettepanekud on jäänud seaduseloojate tähelepanuta.
Näiteks Soomes eraldab riik igal aastal 10 ajakirjanikule lisapensioni kauaaegse ja viljaka töö eest ajakirjanduses. Lisapensioni suurus umbes 900 eurot (14 000 krooni).
Lisaks sellele antakse Soomes välja igal aastal neli riiklikku ajakirjanduspreemiat suurusega 8 500 eurot (133 000 krooni).
Merike Viilup, EAL
