Seda hüüdlauset kasutatakse erinevates kontekstides, sageli sisusse süüvimata. Kuigi Eesti iseseisvusaastate jooksul on teenused ja seega ka kliendid teenusepakkujate vahel jagatud, tundub ikka mõnelegi teenindusasutusele, et võib oma töö teistele teha jätta. Järgnev kirjeldab OÜ Jõgeva Vesi poolt osutatavat teenust kortermajas elava ja sundolukorda pandud teenusetarbija seisukohalt.
Jõgeva linnas elav klient on juba karastunud, targemaks saanud ning tahab osta teenuse kvaliteeti, teenindust, suhtumist, tähelepanu jne. Üldjuhul, kui asutuse poolt pakutav teenus ei sobi või mingi pisiasi hakkab häirima, siis peaks klient saama teenuse osutajat valida. Kahjuks Jõgeva linnas seda võimalust ei ole. Kortermajas elaval kliendil ei ole mingit valikut veeteenuse suhtes. Teenuse kvaliteediga rahulolematule kliendile teatab osaühing, et vee saab ka kinni keerata. Seda “vee kinni keeramise” juttu on kuuldud aastaid.
Mäletame veel mõne aasta tagust sündmust, kui OÜ Jõgeva Vesi juhataja ja nõukogu nimel saadeti Tähe tänava majade nr 8 ja 12 korteriomanikele kirjad teatega, et edaspidi hakkavad majad saama vett üks tund ööpäevas kella 19-20, põhjuseks veetarbijate suured võlgnevused. Toimus ka koosolek, kuhu tulid nimetatud majadest oma veetarbimise eest tasunud inimesed ja osaühingu juhtivad tegelased. Lärmi oli palju, elanikke lollitati väitega, et kui võlgnikud oma võlgu ei likvideeri, keeratakse vesi kinni kogu majal.
Üllatav oli see, et OÜ Jõgeva Vesi nõukogusse kuulusid tollased Jõgeva linnavolikogu liikmed. Volikogu liikmed on valitud selleks, et linnakodanikku esindada ja tema õigusi kaitsta. Korteriomanik, kes oli oma veetarbimise ausalt kinni maksnud, kuulis osaühingult ainult piirangute kehtestamise ähvardusi. Ei otsitud tol korral ega ka nüüd klienti rahuldavaid lahendusi, teisi võimalusi. Jutt keerles asutuse majanduskasumi ja raha ümber. Mõni kuu hiljem ilmnes, et osaühingu tolleaegne pearaamatupidaja oli omastanud klientidelt saadud raha. Ei ole tänaseks selgust saanud, kas varastatud raha on tagastatud või mida on selleks ette võetud, et seda tagasi saada. Vastuseta on ka küsimus, kuidas sai midagi sellist juhtuda, mis osa oli selles juhatajal ning mis otstarve on üldse osaühingu nõukogul.
OÜ Jõgeva Vesi juhataja sõnul paigutavad nad edaspidigi korteritesse veemõõtureid. Tekib küsimus, milleks? Kindlat veekulu arvestamise strateegiat ? kas veemõõtja või põrandapinna järgi ? ei ole paika pandud. Väga paljud korteriomanikud on oma kulutused teinud, ostnud veemõõtjad ja paigalduse. Miks jätkab OÜ Jõgeva Vesi tasulist mõõturite paigaldamise teenuse pakkumist, teatades samas tarbijale, et veekulu arvestus hakkab põhinema korteri põrandapinna suurusel?
Ajalehes Vooremaa avaldatud artiklist ?Lõpmatuseni edasi lükata ei saa? võib lugeda, et osaühingu esindajad on nõus majade üldkoosolekutel selgitusi andma. Novembris 2006 toimus korterelamus Tähe 12 (kus elab ka OÜ Jõgeva Vesi juhataja oma perekonnaga) vee ülekulu arvestamise ja jagamise teemaline üldkoosolek, kus esitatud küsimustele ei järgnenud osaühingu juhataja adekvaatset vastust. Ka ei teinud hr Kabral üldkoosolekul vähimatki juttu osaühingu jõupingutustest teenuselepingute sõlmimiseks OÜ Jõgeva Vesi ja AS Jõgeva Elamu vahel. Elanikke ei informeeritud, et lepingute projektid on juba kaks aastat olemas, aga lepingud ikka sõlmimata.
Selleks, et vee ülekulu asjus selgust saada, palusime Jõgeva Veel esitada üldkoosolekule meie maja veevõlgnike nimekiri. Mitme vee eest mitte tasunud korteri kohta oli lisatud märge, et korteris veetarbimist ei toimu, mistõttu osaühing veekulu ei arvesta. Lähemal uurimisel selgus, et vee mittetarbijate nimekirja sattumiseks piisab telefonikõnest Jõgeva Vee kontorisse. Eelpool nimetatud Vooremaa artiklis ütles OÜ Jõgeva Vesi nõukogu liige ja Jõgeva linnavolikogu esimees Ants Prii, et korteriomanikud saavad oma elu paremaks muuta omapoolset aktiivsust üles näidates. Aga kuidas ma seda aktiivsust naabri korralekutsumiseks üles näitan, kui ma ei tea, kes on naaberkorteri omanik, rentnik või külaline ning kui ma naabrina ei valda informatsiooni, kes ja kuidas teatab vee mittetarbimisest ning kas ja kuidas osaühing seda infot kontrollib või jätabki veearve esitamata ja jagab kulu teistele korteriomanike vahel.
Kuidas siis antud oludes hakkama saada? Selleks tuleks OÜ Jõgeva Vesi juhtkonnal ja nõukogul üle vaadata oma strateegia ja klienditeeninduse protsessid. Tuleks ka kriitiliselt hinnata, kas teenus vastab tänapäeva nõuetele ning arvestab tarbija vajadusi, mitte ainult deklareerida, et on olemas ?hea tahe?.
Kuna mulle on vastuvõetamatu OÜ Jõgeva Vesi ametnike mõttekäik, et teenuse osutajana küll pakutakse teenust, aga teenuse arve esitamine on mingi teise asutuse töö või siis peab teenusetarbija ka arve koostamise eraldi kinni maksma, siis siit küsimused juba Jõgeva linnvalitsusele, kes on OÜ Jõgeva Vesi osanik. Kes kaitseb Jõgeva linnas erinevate teenuste korraldamisel elanike vajadusi ja õigusi? Milleks kasutatakse OÜ Jõgeva Vesi arvetel näidatud abonenttasu? Kas endine OÜ Jõgeva Vesi pearaamatupidaja on tagastanud omastatud summad?
Jõgeva linna tänane teeninduspilt ei kinnita kliendi õigust ja võimalust olla kuningas: linnavalitsus sõlmib prügiveo odavama teenuse lepingu kvaliteeti nõudmata (prügi äraveo sagedus) ja linnaelanikele uusi sundkulutusi kehtestades (uute prügikonteinerite ost). AS Jõgeva Soojus otsustab, millal lõpeb kütteperiood ja sooja vee andmine. Sügisel peavad majaelanikud aktiivselt korterist korterisse jooksma, et leppida kokku majade soojavõrku lülitamise aeg. Jõgeva Soojus hakkab kütma siis, kui enamiku korteriomanike nõusolek läbi ASi Jõgeva Elamu ASi Jõgeva Soojus jõuab. Jõgeva linna elanik saab olla Euroopa Liidu kodanik, ent suvisel perioodil end sooja veega pesta ei saa.
Klient on alati kuningas ? ka siis, kui ta ei käitu kui kuningas. Kliendil on alati õigus ? ka siis, kui tal õigus ei ole. Jõgeva linnavalitsus ja volikogu ei saa alati teha seda, mida linnaelanik tahab. Küll aga ootaks püüdu ja osalemist linnaelanike vajadustele ja võimalustele vastavate positiivsete lahenduste leidmisel.
Jõgeva linna kortermaja elanik
(Kirja autori nimi on toimetusele teada)
