Kiri: Elust Jõgeval endise tallinlase pilgu läbi

Paar aastat tagasi otsustasime vahetada elukohta ja tulla pealinnast väikelinna.

Kui enamik tallinlasi arvab, et Jõgeva pole linn, vaid suur “raudteeküla”, siis mina ja mu pere nii ei arva.

Suurt elumuutust ette võtma julgustas mind nii mõnigi siin kogetud elamus.

Kord suvepuhkuse ajal haigestus Jõgeval pisipoeg, neljandat päeva püsis kõrge palavik. Sõitsime kiirabi vastuvõttu, kuid abi meile ei antud. Öeldi, et me pole Jõgeva elanikud ja lastearsti pole valves. Soovitati sõita Tallinna.

 Istusin haigla koridoris, haige laps süles, ja nutsin.

Haigla poolt tuli mööda koridori heledas kleidis noor naine ja palus meil enda järel vastuvõtutuppa tulla. Kuulas ja uuris tähelepanelikult haiget last ja ütles, et mu pojal on kopsupõletik.

Ta rääkis, et on lasteosakonna arst, kuid praegu ise oma lapsega haiguslehel ja tuli tööasjus korraks haiglast läbi.

Ta kirjutas rohud, andis mulle oma koduse telefoninumbri ja kinnitas, et kui lapsel läheb halvemaks või on tarvis nõu küsida, võib talle igal ajal helistada. Tema nimi oli dr Zevakina.

Sel suvel vajasime taas Jõgeval arstiabi, seekord lapselapsega, kellel tekkis õhupuudus. Olime paarkümmend minutit valvearsti oodanud, kui ooteruumi sisenes dr Põdder. Ta silitas pisipõnni pead, ulatas mulle terekäe ja lohutas: “Veel pisut kannatust, kohe tuleb lastearst teid vaatama!” Sellised inimlikud lood ei unune.

Lävin paljude Tallinna arstidega ja tean seetõttu, et doktor Põdderist tuntakse pealinnas puudust ja teda oodatakse tagasi. Loodan, et ta jääb ikka Jõgevale. Siin on kogemustega arstid ja patsiendisõbralik teenindus. Lisaks eelpool mainitutele olen kokku puutunud dr Tustiga, abielupaarist arstide Pauklinitega, dr Kabina, dr Pajuga. Tänan kõigi rehabilitatsiooniosakonna arste ja abilisi.

Paaril korral olen vajanud kiirabi. Alati olen saanud hoolitsuse ja tähelepanu osaliseks. Suur tänu kõigile!

Tahaksin siiski pisut ka kurta: miks on Jõgeva linna tänavad talvel libedad? Just selle tõttu ongi mul kiirabi vaja läinud.

Lõpetuseks soovin, et kõik selle linna ja maakonna inimesed oleksid terved.

Ema Liivia

blog comments powered by Disqus