Kinnisvaraturu kasutamata võimalused

Tänasest Vooremaast võib lugeda, et viimase kümne aasta jooksul on korteri ruutmeetri hind Jõgeva linnas tõusnud kolm korda. Väikelinnad, kus tavaliselt lüüakse hinnakarussell märksa hiljem keerlema, veavad ka pikaajalist hinnatõusu.
Öeldakse, et kodu ostmiseks on alati õige aeg. Ja eks ta nii ongi. Väikelinnas, kus lagi kiirelt ette tuleb, peab kinnisvara müügiga hästi sina-peale saama. Liigkõrget hinda võib küsima jäädagi, liiga odavalt ära anda ei taha. Katsetajaid, kes inimeste hinnatundlikkust ja rahakoti paksust kombivad, võib kinnisvaraportaalist julgelt kokku lugeda. Ainuüksi kahetoalisi kortereid võib saada 38 000, 32 000 ja isegi alla 30 000. Võrdluseks, mõned aastad tagasi tuli kolmetoalise korteri eest maksta alla 20 000 euro.
Väikelinnades on märksa olulisem on uute kortermajade ehitus. Viimased kolmkümmend aastat pole külmalinna kerkinud mitte ühtegi uut kortermaja. Põhjusi võib olla mitmeid, alustades panga tahtmatusest maapiirkonda laenu anda, lõpetades arendajate sooviga siiakanti tulla. Aga viimased aastad on tõestanud, et nüüd just maapiirkonnad loosi lähevadki. Koroonaviirus näitas kodukontori võlusid ja privaatsuse vajadust. Oleme hakanud hindama maal elamise võlu ja valu, koos aiamaa ja lahkete naabritega.
Ent arendajad aastaid tagasi nii ei mõelnud. Nüüd on väikelinnad seisukorras, kus tahtjaid oleks, aga kortereid lihtsalt pole. Võimalused, mis nüüd Jõgeva-sarnastele väikelinnadele sülle sadasid, jäävad suuresti realiseerumata, kui nüüd ja kohe end liigutama ei hakata.

blog comments powered by Disqus