Kiltsi raudteejaamast kilomeetri kaugusel asuv mõis on ehitatud 1779. aastal. Enne seda umbes 14. sajandi lõpul oli selle koha peal vasall-linnus, mille juurde kuulunud suured võlvitud keldrid on kasutusel ka praegu.
Mõis on läbi aegade kuulunud erinevatele kuulsustele, kelle mälestuseks on hoone fassaadile kinnitatud ka memoriaaltahvlid. 19. sajandil elas seal Vene esimene ümbermaailmasõitja Adam Johann Krausenstern. Peale teda kuulus loss maailmaränduri pojale Paul Theodorile, kes oli kuulus Arktika uurija ja meresõitja.
Giidideks kooliõpilased
20. sajandi algul anti hoone kooli käsutusse, kus on õpetajana töötanud kirjandusteadlane professor Villem Alttoa ja õppinud luuletaja Kersti Merilaas ning lastekirjanik Heino Väli.
Seda kõike oli võimalik kuulda mõisapäeval toimunud tutvumiskäikudel, mida juhendasid noored giidid. Peale mõisa tutvuti ka tammederohke pargi ja erinevate loodusradadega. Giidideks olid Kiltsi kooli õpilased.
Käsitööhuvilistel oli terve päeva jooksul võimalus jälgida villa pesemist, kraasimist, ketramist, soki kudumist, kanga rakendamist ja kudumist, puulusika ja luua valmistamist, kingsepa ja sepa tööd, hobuse rautamist ning nahatööd.
Osavamad proovisid ka sepatööd
Rahva lemmikuteks kujunesid nahatöö ja kanga kudumine. Osavamad olid väga huvitatud ka sepatöö ja ketramise proovimisest, kuid paljud ütlesid, et see on juba kõrvalt vaadates nii keeruline, et ei julge proovidagi.
Järjekindlad proovijad aga said asja lõpuks ka enam vähem selgeks. Erinevaid õpilaste ja meistrite valmistatud käsitööesemeid oli võimalik ka osta.
Päev algas rahvalikult: Kiltsi memmed esinesid rahvatantsu ja ?lauluga ning õpilased tulid välja line-tantsu ning näidendiga. Külalisesinejateks olid rahvatantsijad Tamsalust ja Väike-Maarjast.
Mõisapäeval esitas ka Eesti Näitejuhtide Teatritrupp etenduse ?Oh ajad, oh kombed,? mis on valminud ENT Suvekooli tööna Palal.
Õhtu lõppes simmaniga, kus kõik said lõbusalt koos aega veeta ja tuletati meelde erinevaid aegu Kiltsi kooli ja asula ajaloost.
Mõisa tulid külastama peamiselt kohalikud inimesed, kuid oli rahvast ka mujalt Lääne-Virumaalt ja lähiümbrusest ning Jõgevamaaltki.
EEVA PAJUMÄGI
