Projektis kirjas olnud kaevandamise tööpäeva pikkust lühendati kuue tunni võrra. Esialgu oli kirjas, et tööaeg on kella 7-23, nüüd otsustas arendaja koos keskkonnateenistusega ja Lustivere külaseltsi soovil tegevuse määrata tööajaks ajavahemiku kella 8-18.
?Oleme koostööaldis, me mitte ainult ei võta, vaid ka anname vastu,” rääkis ASi Kiirkandur juhataja Tiit Ploom arutelul.
Vald saab 15 aasta jooksul 45 miljonit
Ploom rääkis ka teedevõrgustiku korrastamisest, milleks Pudivere külal iseseisvalt raha ei jätkuks, samuti mainis ettevõtte juhataja mainis 45 miljoni krooni suurust ressursimaksu, mis 15 aasta jooksul Põltsamaa vallale laekuks.
Arendaja kajastas arutelul karjääri rajamisega kaasnevaid positiivseid muutusi, kuid külaelanikud on seisukohal, et negatiivsed küljed kipuvad kogu hea matma. Elamistingimusi muudetakse pöördumatult, tööpäeva lühendamine karjääris seda ei leevenda. Ettevõttel tuleb väikesema tööajaga sama suur kogus killustikku välja vedada, kui oli plaanitud esialgu. Järelikult tuleb suurendada ühekordse väljaveo mahtu.
Põhjaveetaseme alanemisest, lõhkamisega kaasnevast mürast ja kahjust loodusele rääkis keskkonnamõjude hindaja Ain Põldvere, kes esitas arendajapoolsed lahenduskäigud ja kompromissid.
Koosolekul avastati kaks olulist lünka, mida Kiirkanduri tellitud keskkonnamõjude hindamisel ei arvestatud.
Põltsamaa metsaülem Avo Jürissaar tõstatas küsimuse põhjavee kohta, mis kaevandusest välja juhitakse. Väljapumbatavaks koguseks öeldi 2007.aasta kevadel 10 liitrit sekundis, sel koosolekul oli number kümnekordne ? 100liitrit sekundis. Milline on õige?
Jürissaare sõnul on kuivenduskraavide eelvooluks olev Luiska oja seni üle ujutatud üks kord aastas, kevadel, ja selle kaudu põhjavee ära suunamine muudaks küsitavaks Pudivere piirkonna riigimetsa kuivendussüsteemi ( ca 1000 ha Põltsamaa metskonnas, ca 1200 ha Pikknurme metskonnas) töötamise, sisuliselt võib tekkida üleujutus. Küsimusele ei osanud Ain Põldvere vastata.
Ka Pudivere kraavide projekteerija Toivo Vihalema esitatud küsimusele, kas kraavide süvendamiseks on luba saadud, ei osanud Põldvere vastata, kuid lubas üleujutamise teema võimalikult kiiresti vaatluse alla võtta.
Killustikuvedu kitsastele metsateedele?
Ka planeeritud dolokivi väljaveotee trajektoori täpsus (Pudivere, Neanurme, Tõrenurme) pandi kahtluse alla, sest mitu teelõiku st kuulub eraomanikele, mille kohta Kiirkanduril teave puudus.
Jõgevamaa keskkonnateenistuse esindajate sõnul oleks palju lihtsam kasutada alternatiivina kõrvalteed, mis viib läbi RMK metsa. Nii häiritaks majapidamisi vähem, ka tolm ei leviks nii kaugele. Selgus, et RMK on selle eelmistel arutlustel välistanud, Ploom kinnitas aga, et täpne väljaveotrajektoor tehakse kindlaks alles edasiste läbirääkimiste käigus RMK juhtidega.
Põltsamaa valla Pudivere, Neanurme, Tõrenurme, Sulustvere, Kaliküla, Lustivere ja Kaavere küla esindajad kogusid ligi 300 allkirja, et protestida ASi Kiirkandur plaani vastu alustada Pudivere maardlas ehitusdolokivi kaevandamist.
Külaelanikud ei ole rahul keskkonnamõju hindamise aruandega, mis pehmendab kaevandamisest tingitud ohte kohalike inimeste elukeskkonnale ja piirkonna loodusväärtustele.
Kohalikud elanikud on seisukohal, et dolokivi kaevandamisega kujundatakse pöördumatult ümber nende koduümbruse maa-ala reljeef, pinnas ja taimestik, muudetakse piirkonna põhjavee taset ja vee keemilist koostist ning häiritakse karjääri läheduses pesitsevat I kategooria kaitsealust liiki väike-konnakotkast.
Sellesisuline pöördumine edastati Jõgevamaa keskkonnateenistusele ja Põltsamaa vallavalitsusele.
AIGI PAAS
