10. oktoobril nimetas Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves Teid Eesti Vabariigi valitsuse liikmeks ja keskkonnaministriks. Kas olete ametis oldud ajaga jõudnud seada suunad ja sihid, kuidas ja kuhu peaks ministeerium liikuma?
Keskkonnaministeeriumi tegevusvaldkonnad hõlmavad maad ja metsa, vett ja õhku, kaupu ja jäätmeid ehk kogu meie elukeskkonda. Korraga tuleb lahendada nii igapäevaküsimusi kui ka vaadata tulevikku. Tegevus on nii laiaulatuslik, et Keskkonnaministeeriumi võib võrrelda suure laevaga, mille kurssi isegi kapten ei saa järsult muuta.
Õnneks polegi järsku kursimuutust vaja, sest eelkäija Villu Reiljani seatud sihid ja suunad peavad silmas nii tänast päeva kui ka tulevikku. Pilk ettepoole on mulle eriti sümpaatne, sest on ju keskkond selline valdkond, kus tuleb mõelda kaugemale kui vaid homsele. Oluline on seegi, et looduskaitset ja keskkonda puudutavaid küsimusi ei saa lahendada ainult pealinna kabinettides, need on kogu riigi ja rahva otsustada. Keskkonnaministeeriumil tuleb oma töös keskenduda kogu Eestimaale.
Missugused on need tulevikku suunatud tegevused, millega keskkonnaministrina kohe tegelema hakkasite?
Juba teisel töönädalal tegin Riigikogus ettekande looduskaitse arengukavast aastani 2035. Arengukava eesmärk on korraldada looduskaitset nii, et oleks tagatud Eestimaa rikkaliku looduse säilimine, hävinud või hävimisohus väärtuste taastamine ning loodusvarade jätkusuutlik kasutamine. Meil on, mida hoida ? Eesti taimestik ja loomastik on samal laiuskraadil paiknevate riikidega võrreldes üks maailma rikkalikumaid.
Looduskaitses on palju tööd ära tehtud, kuid palju seisab veel ees ? looduskaitsepoliitika vajab terviklikku lähenemist, suure hulga erinevate asjatundjate kaasamist jne. Üks mu soove on igasse ettevõtmisse kaasata nii oma arvamuste kui ka abiga. Iga mõte ja ettepanek on kaalumist väärt, iga keskkonna heaks ulatatud käsi tuleb vastu võtta. Keskkonnaministeeriumi jaoks on ühtviisi olulised koostööpartnerid nii teadlased kui ka talumehed. Näiteks koos teadlastega saame koostada asjalikke tegevuskavu, kuid paberile need jääksidki, kui talumees ei võtaks vikatit ja jätaks väärt puisniidu võssa kasvama.
Samaaegselt looduskaitse korraldamise pikaajalise kavaga on ministeeriumis koostamisel keskkonnastrateegia aastani 2030. See on taas pilk ettepoole, sest strateegia saab aluseks kõigile keskkonnaga seotud seadusandlikele dokumentidele. Pean väga oluliseks jõuda strateegia eelnõuga hinnangu saamiseks juba selle aasta lõpus Vabariigi Valitsusse.
Tänavu suvel kiitis Vabariigi Valitsus heaks põlevkivi kasutamise riikliku arengukava koostamise aastateks 2007?2015 ja määras koostamise peatäitjaks Keskkonnaministeeriumi koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumiga. Mida peate põlevkivi kasutamise riikliku arengukava puhul olulisimaks?
Õnnelikud on need riigid, kes suudavad ise tagada vajaliku energiaressursi. See on riigi sõltumatuse üks aluseid! Samas ? selle ressursiga tuleb mõistlikult ümber käia, sõltub ju põlevkivist vähemalt lähiaastakümnetel peaaegu kogu Eestimaa valgus ja soojus. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava eesmärk ongi tagada, et maavara kasutatakse võimalikult sihipäraselt, ühiskonnale tulusamalt ja keskkonnaohte vältides.
Põlevkivi kasutamise arengukava koostab töögrupp akadeemik Anto Raukase juhtimisel. Kuigi kava valitsusele esitamise tähtaeg on alles järgmise aasta mais, on töögrupp juba valmis saanud esialgse, nn tööversiooni ja selle põlevkivi kasutamise kava komisjonile aruteludeks üle andnud.
Selleks, et avalikkus saaks kava koostamises osaleda, on moodustatud ümarlaud, kuhu arengukava esimene tööversioon samuti arutusele tuleb. Suur osa ümarlaua liikmetest on Virumaa ühenduste ja omavalitsuste esindajad, nii et sealtkandi elanike hääl peaks arengukavas tuntavalt kajastuma.
Põlevkivitööstusega kaasnevad ohud keskkonnale ja nende vältimiseks ei tohi hinnaalandust teha. Põlevkivipiirkondades keskkonnamõjude vähendamine ehk elamisväärse elukeskkonna säilitamine on minu jaoks üks põhiküsimusi ? iga põlevkivi kasutamise ja kaevandamisega seonduvat otsust tuleb kaaluda eeskätt sellest lähtuvalt. Olen seisukohal, et enne arengukava valitsuses heakskiitmist ja enne vastavate ühiskondlike lepete sõlmimist ei saa välja anda ühtegi põlevkivi kaevandamise luba.
Keskkonna- ja looduskaitsevaldkonnad on Euroopa Liidu jaoks tähtsad ? EL toetab jätkuvalt Eesti keskkonna- ja looduskaitsevaldkonna arengut. Missugused on Keskkonnaministeeriumi prioriteedid EL toetuste jaotamisel?
Peame silmas pidama kohalikku ja regionaalset arengut ning vajadusi keskkonna seisundi parandamisel ning säilitamisel ehk teisisõnu ? tähelepanu keskmes on taas tulevik. Ja rõhutan, et oluline on koostöö, ainult rahvaga nõu pidades ja pilku ettepoole suunates sünnivad maksimaalselt kasulikud projektid.
EL toetatavad tegevusvaldkonnad on vee- ja jäätmemajanduse arendamine, looduse mitmekesisuse säilitamine ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamine, keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arendamine, keskkonnaseire võimekuse parandamine, keskkonna hädaolukordadeks valmisoleku parandamine ning välisõhu kaitse ja kliimamuutuste leevendamine.
Näiteks veemajanduse arendamisel on eesmärk elanikkonnale kvaliteetse joogivee kättesaadavuse tagamine ning reovee nõuetekohane kogumine ja puhastamine. Jäätmemajanduse arendamisel aga tuleb lähtuda sellest, et alates 2009. aastast ei tohi jäätmeid enam ladestada keskkonnanõuetele mittevastavates prügilates. See omakorda tähendab, et selleks ajaks peavad olema rajatud uued piirkondlikud prügilad. Jätkuks vaid kohalikel omavalitsustel koostöötahet, et omavahel selgeks vaielda prügilate asukohad ja parimad koostöövõimalused jäätmemajanduse korraldamisel!
Jätkusuutlikud projektid saavadki olla vaid need, mis on kavandatud koos kohalike elanikega nõu pidades ning mis arvestavad tuleviku vajadusi. Luik, haug ja vähk peavad õppima läbi rääkima ja kokku leppima.
Keskkonnaministeeriumi ametnikud valmistavad ette keskmiselt poolsada õigustloovat akti (seadused, määrused jne) aastas. Millist lähiajal valmivat hindate olulisimaks?
Igal seadusel ja määrusel on kindel eesmärk, ilmaasjata neid ei tehta. Ühe mõjuvama ja isegi unikaalsemana toon aga esile keskkonnavastutuse seaduse, mille eelnõu peaks veel sel aastal jõudma Riigikokku. See seadus toob kaasa muudatuse Eesti õiguskorras, sest rakendub põhimõte “saastaja maksab”. See tähendab, et lisaks trahvi tasumisele kohustatud taastama endise olukorra ehk peab ta reaalselt heastama tekitatud keskkonnakahju.
Sellest seadusest tulenevad muudatused ja nende rakendumine on olulised ka Euroopa Liidu teiste liikmesriikide jaoks, sest päris sellist keskkonnavastutuse regulatsiooni ? kuigi see tuleneb EL direktiivist ? ei ole veel üheski liikmesriigis.
Mürgistusjuhtum Elevandiluu rannikul ja selle mõju Eesti ühiskonnas näitas, et keskkond vajab senisest tõhusamat kaitset. Kuidas tagada, et loodusrikkused kestaksid vanematelt lastele?
Kõige tõhusamalt toimib igaühe enda soov ja tahe. Paraku ei teki need iseenesest, ka hoolivust peab kasvatama. Keskkonnaministeerium on koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga loonud keskkonnahariduse kontseptsiooni, mille eesmärk on hakata juba maast madalast juurutama keskkonnahoidlikku, säästvat eluviisi. Kiirustavas ja tarbimisele suunatud ühiskonnas kipub ju ununema, et puu maja ees ja lill hoovis on kui kingitused, millest saavad osa vaid need, kes oskavad hoolida.
Agnes Jürgens,
Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakond
