Kellele külaseltsi vaja on?

Läinud nädala lõpus peeti Puurmanis ajurünnakut, mille peamiseks küsimuseks oli, kas ja kuidas luua külaselts, mis võtaks enda kanda Puurmani eluolu ja käekäigu kujundaja rolli.
Vaadates tänaseid külasid, pole külaseltsi olemasolus midagi imelikku. Maakonnaski on häid näiteid võtta. Näiteks Kuremaa külaseltsi all toimuvad üritused ning mõttetalgud toovad elanikud kokku ning külaseltsi jõuga saab tihti vallauksestki kaugemale, et oma ideid või muresid jagada.
Oli ka ajurünnaku teine pool küsimus, kuidas maal elu edasi viia. Sest Puurmani, kus pinged vallaga on suured ning kus tuntakse end ääremaana, tahab teada, millised võimalused on tal suures vallas hakkama saada. Siiani ei tunta end suure, ühinenud Põltsamaa valla osana. Ja küsimus, kas külaselts aitaks probleemi lahendada, suurel mõttetalgul täielikku vastust ei saanudki. Küll aga mõtiskleti, kas suurt, erinevaid huvigruppe koondav Puurmani võiks toimetada hoopiski kogukonnakoguga.
Selliseidki näiteid on maakonnast võtta. Mustvee vallas toimetatakse valdavalt kogukonnakogudega, kes, nagu külaseltsidki, saavad tihtilugu oma nõu ja jõuga vallale märksa lähemale.
Ent siiski võib rääkida külaseltsidest, kogukonnakogudest ja muudest üksustest, kuid probleem on tõsisem. Kui inimesed tunnevad, et nende häält, ideid ja muresid kuulda ei võeta, ei aita ükski seltsing. Ning kui elanike jõud ja tahe hakkab raugema, ei saa loota, et loodav mittetulundusühing aitaks tekkinud tulekahju kustutada. Suurtel valdadel on lihtsalt aeg hakata tähelepanu pöörama ka väiksematele küladele ja kogukondadele.