Eestlastel on ikka kombeks olnud koduümbrust kaunistada. Seda harjumist ja vajadust lükkab tagant ka soov olla oma naabrist pisutki parem.
Üle-eestilise kodukaunistamise liikumise Jõgevamaa koordinaator Tiina Tegelmann toonitas, et igas maakonnas on ju kaunite kodude näol olemas oma “rosinad”. Tänavu pälvis meie maakonnas tunnustuse 21 objekti.
“President Lennart Meri pidas 1997. aastal pikalt nõu maavanematega ja selle arupidamise tulemusena hakati 19 Eestimaa piirkonnas kodude heakorda hindama. Lisaks 15 maakonnale kuuluvad hinnatavate piirkondade hulka neli suuremat linna – Tallinn, Tartu, Pärnu ja Narva.
Selline on tänaseni toimiv rahvuslik programm, mis kannab üldnimetust “Kaunis Eesti Kodu,” rääkis Tiina Tegelmann. Seda liikumist juhib mittetulundusühing Eesti Kodukaunistamise Ühendus.
Maakonnas hindab kauneid kodusid vastav komisjon, mis vaatab üle kõik objektid ja kinnitab neli nominenti, kes saadetakse maakonda esindama.
Eesti on ärganud
Lisaks kaunite kodude väljavalimisele on olnud komisjoni otsustada, milline omavalitsus, tööstusmaastik, spordirajatis paremini heakorrastatud ja kaunistatud objektiks tunnistada. Tegelmanni hinnangul on ka kortermajade ümbrused tasapisi järjest kenamaks muutunud, ehkki midagi väga tähelepanuväärset nende juures veel silma ei hakka.
Tunduvalt parem on olukord valla- ja linnavalitsuste hoonete, tööstusmaastike ning spordirajatiste osas, kus edasiminek on märgatav. Tänavu oli kodude hindamisel põhirõhk lastel — põhimõttel, et lapsed on meie kodukultuuri järjepidevuse edasikandjad. Tiina Tegelmanni sõnul ei ole aga silmas peetud mitte seda, et igas koduõues oleks mängumajake, kiik või laste mängunurk, vaid pöörati tähelepanu hoopis sellele, kas ja mil määral on lapsed kaasatud kodu kaunistamise protsessi. Kodu kaunistamine peakski olema ju kogu pere ettevõtmine. “Vaadates ringi nii Jõgevamaal kui mujal Eestis, tuleb tunnistada, et kodu kaunistamise osas on meie maa ärganud. Rõõmu teeb asjaolu, et uue kõrval on püütud säilitada ka endisaegseid ehitisi, tööriistu, majapidamistarbeid võimalikult ehedal kujul. Heas mõttes hakkavad silma ka uuselamurajoonid,” rääkis ta. Jõgevamaal on Tegelmanni sõnul kaunite kodude seas domineerimas siiski pigem nn metsatalud.
Kodukaunistamise liikumise Jõgevamaa koordinaator peab kaunistamist võrdseks muu loometegevusega.
Kodu kujundamine on meeskonnatöö
“Kui kultuuriinimene loob uue tantsu, uue koorilaulu või kirjutab keegi uue näidendi, siis on tegemist loominguga. Samasugune looming on oma koduaia ja -ümbruse kujundamine. Kodu on ju koht, kus inimene enamiku oma ajast veedab ja on väga oluline, et ta ennast selles keskkonnas võimalikult hästi tunneks. Ega kodu kujundades ei istutata üht või teist puud või põõsast juhuslikku kohta, vaid seda tehakse, omades tulevasest koduaiast tervikpilti. </span>
Selline koduaia kujundamine ongi perekonna kui meeskonna ühine loomeprotsess ja see on vahva,” tõdes Tiina Tegelmann, nentides ka, et sellegi tegevuse juures pole võimalik hakkama saada rahata. Raha on teatavasti alati vähe ning see paneb inimeste mõtted liikuma ja nii on koduaia kujundamisel osavalt kasutatud looduse poolt pakutavat, olgu selleks kusagilt metsatukast leitud puuistik, põlluservast korjatud maakivid või eelkäijatelt päritud endisaegsed tööriistad, majapidamistarbed või hobuseriistad.
Tiina Tegelmann märkis, et meie maakond jaguneb kodukaunistamise osas kolmeks piirkonnaks.
“Eriti tuleb esile Põltsamaa kant, kus hakkab silma ehedus ja põlvkondade järjepidevus ning kus kodukoha ajalugu on eriti hoolikalt hoitud,” ütles ta.
Kaunid kodud turismiobjektideks
Eks eestlane on oma tegevuses alati püüdnud naabrist parem olla, tegemist on heas mõttes kadedusega. See kehtib ka kodude kaunistamise kohta. Just läbi sellise heatahtliku konkurentsi muutuvadki Eesti ja sealhulgas Jõgevamaa kodud aasta-aastalt kaunimaks.
Kodukaunistamisliikumise maakondlik koordinaator usub, et reisimarsruutide koostamisel võiks sinna planeerida ka Jõgevamaa ning teistegi maakondade kaunite kodude külastused.
Presidendi vastuvõtule sõidavad
*Eha ja Aivar Anijago Kasepää valla Nõmme külast
*Lea ja Margus Kaasik Palamuse valla Varbevere külast
*Malle ja Mihkel Sildver Pala valla Vea külast
*Eda ja Heino Puide Pajusi valla Pajusi külast
i
TOOMAS REINPÕLD
