Kuigi meie elanikkonna tervisenäitajad on aasta-aastalt paranenud, jääb tervena elatud aeg Eestis oluliselt maha uute ja vanade Euroopa Liidu liikmesriikide keskmisest. Veelgi enam ? keskmine eeldatav eluiga on Eesti meestel 66 ja naistel 77 aastat, mis on väiksem isegi uute liikmesriikide keskmisest näitajast.
Tervishoiupoliitika koostajad on pakkunud eesmärgi pikendada tervena elatud eluiga Eestis meestel keskmiselt 60 ja naistel 70 eluaastani ning 2015. aastaks tõsta meestel eeldatavat eluiga 73 ja naistel 80 eluaastani. Tähendab, et igal aastal peab Eesti mehe keskmine eluiga pikenema enam kui aasta võrra. See on nii kõrge eesmärk, et selle täitmiseks peavad pingutama kõik inimesed.
Võrreldes vanade Euroopa liikmesriikide keskmisega, on oluliselt kõrgem suremus ja haigestumine südame-veresoonkonnahaigustesse ja vähktõppe. Välditavate vigastussurmade arv on isegi üle nelja korra suurem. Euroopa Liidu liikmesriikidest on Eestis alla 14-aastaste laste suremus vigastuste ja mürgistuste tõttu kõige kõrgem. Järjest suureneb psüühika- ja sõltuvushäirete esinemissagedus. Enesetapp on muutunud 15?29-aastaste peamiseks surmapõhjuseks. Murettekitav on asjaolu, et Eesti on uute HIV juhtude arvult jätkuvalt Euroopas esikohal ning HIV nakatunud on hinnanguliselt iga sajas Eesti elanik vanusegrupis 15-49. Pole ju mingi uudis, et meie tervis oleneb suuresti meie harjumustest ja arukast käitumisest, tervise hoidmiseks saame ise uskumatult palju ära teha.
Inimesest endast oleneb küll palju, kuid ühiskond peab siin looma kõigile võrdsed võimalused ? eeldused heaks terviseks. Tervis on inimese üks põhiõigusi. Sama tähtsaks kui õigust haridusele, eluasemele ja tööle tuleb pidada võrdset õigust tervishoiuteenustele. Juba maast-madalast peame pakkuma lastele ja noortele võrdseid võimalusi, et luua neile tervist soodustav ja turvaline keskkond. Tööinimesele turvalise töökeskkonna loomine nõuab mõistagi suuri investeerinuid, kuid pikemas perspektiivis tasub see ära. Ühtviisi tulus ja vajalik nii inimesele kui riigile on ka regulaarse tervisekontrolli sisseseadmine, sest odavam on ravida õigeaegselt avastatud haigust, kui pärast maadelda raskete tagajärgedega.
Mul on hea meel, et Rahvaliit peab oma tervisepoliitikas arstiabi kättesaadavuse kõrval oluliseks haiguste ennetamist ja varast diagnoosimist, mis algul nõuab küll täiendavaid kulutusi, kuid kaugemas tulevikus annab kindlasti kokkuhoidu. Üldarstiabi peab olema kättesaadav igale inimesele. Paljud hädad saavad alguse katkistest hammastest, kuid nende ravi on kallis. Sellepärast peab Rahvaliit hädavajalikuks tagada ka regulaarne hammaste kontroll ning hüvitada inimesele hambaravi kulude katteks haigekassast 1000 krooni aastas.
Maksumaksja ootab sotsiaalmaksu eest õigustatult asjatundlikkust, osavõtlikkust ja kiiret abi. Kui meditsiinist juttu, kuuleme ikka, et raha on vähe. Kindlasti kulub seda igale poole aina rohkem ja rohkem, kuid ma kutsun mõtlema ka sellele, mida olemasoleva rahaga saaks paremini ära teha. Mida arvata sellest, kui haige registreerib end tohtri vastuvõtule, järjekord tasulisse uuringusse on kaks kuud. Kindlaksmääratud ajal maksab registratuuris visiiditasu, kuid arsti ei ole ega tule ? infotoa uksel seisab silt “Vabandame, täna oleme suletud, aga homme oleme jälle avatud?. Pika uurimise järel selgub, et arst on puhkusel ja ei viibi Eestis, aga mitu haiget on vastuvõtule registreeritud. Või siis teine näide: haiget last ravitakse telefoni teel, arst koju ei tule, järjekorrad on mitu nädalat. Seepärast peame ainuõigeks lastearstid meie tervishoiusüsteemi tagasi tuua.
Kui rahast täpsemalt rääkida, siis täiendavad summad Haigekassale on aastatega kasvanud 1,75 miljardi krooni võrra, millele lisandub veel pool miljardit tänavusest lisaeelarvest ülelaekunud sotsiaalmaksu arvel. Kiirabi saab 2007. aastal 80 miljoni krooni enam raha kui tänavu, seda eelkõige palgakulude tarbeks. Arstide ja õdede palk peab jõudma tasemele, mis annab neile kindlustunde Eestisse töölejäämisel.
Meil on veel palju ära teha erivajadustega inimeste elukvaliteedi tõstmisel, lisavõimaluste loomisel rehabilitatsiooniteenuste ja abivahendite hankimise toetamiseks. Ilmselt suureneb vajadus ka hooldusravihaiglate järele, sest meie rahvastik vananeb.
Nii nende kui paljude muude murede lahendamine seisab sageli raha taga, sellepärast tahab Rahvaliit suurendada tervishoiukulutuste osakaalu SKT-s vähemalt 6,5%-ni. Meie rahva hea tervise nimel tasub pingutada. Kevadel kiitsime Riigikogus heaks tervisepoliitika dokumendi. Nüüd peame näitama ka valmisolekut ja tahtmist seatud eesmärkideni jõuda.
Margi Ein,
Riigikogu liige
