Taaskord on käes aeg, mil koalitsioonierakonnad ja sotsiaaldemokraadid katuseraha jagavad. Seekord siis ligi seitsme miljoni euro jagu.
Jõgevamaagi ei jäänud rahasüstist puutumata ning maakonda tuli raha peaaegu kolmesaja tuhat eurot. Seda jagus nii kultuuri kui ka spordi toetamiseks, vallavalitsustele tegevustoetusteks ning ühe mälestusmärgi paigaldamiseks. Viimast olla juba kümmekond aastat oodatud. Väikese sutsu sai ka Jõgeva haigla, kes saaks 5000 euro eest osta uut aparatuuri. Valdavalt said rahasüsti ikka mittetulundusühingud ja suuremad-väiksemad seltsingud.
Katuserahade jagamine tekitab alati küsimusi. On neid, kes kadeda pilguga piidlevad, neid, kes näpuga näitavad, aga ka neid, kellel on siiralt hea meel, et neid märgati. Näiteks vabatahtlikud pritsumehed ilmselt nõnda suurt toetust niisama saanud poleks. Tõsi, saadud rahaga saavad paljud kogukonna elu edendada.
Rahaga, eriti suurte summadega, millest muidu unistadagi ei oska, kipub ikka nii olema, et loob teatava sõltuvussuhte ning toob alati tülisid. Ei ole oluline, kas jagatakse isiklikku või riigi raha. Tihti eeldatakse, et saadud raha eest saab ka midagi vastu.
Samas peab tõdema, et katuserahade jagamise süsteem on oma elu ära elanud ning seda tuleb ausamaks ja võrdsemaks muuta. Piirkonda õnnestuks investeeringuid suunata ka teisiti, ilma poliitilise värvi ja mõjuta.
Pisemaid tuleb toetada ning nende tegevusse panustada, kuid sealjuures võiks jääda tagasihoidlikuks, lausa märkamatuks.
