Iiri dramaturgi Marina Carri näidendi “Kassirabal” n-ö maaletoojaks ja lavastuse produtsendiks on Jõgeva Linna Teatri lavastaja Janek Varblas. Näidend jäi talle pihku Inglismaal, kus ta vahepeal kümme kuud töötas. Materjal tundus nii huvitav, et Janek võttis kontakti Carri agendiga ning sai loa näidend eesti keelde tõlkida ja seda vaid sümboolset autoritasu makstes etendada. Tõlkida laskis Janek näidendi Anu Lambil, kes on ühtviisi tunnustatud nii näitleja kui ka draamatekstide eestindajana, lavastada kavatses algul ise, ent lõpuks pakkus tükki ikkagi Ain Saviaugule.
“Sain aru, et kui ise lavastama hakkan, ei jää mul aega produtsenditöö jaoks ja vastupidi,” ütles Janek. “Kuna tegin mõni aasta tagasi kaasa Aini poolt Põltsamaa teatris Ellunäod lavastatud tükis “Kes kardab Virginia Woolfi?”, kujutasin ette, et see materjal võiks talle huvi pakkuda. Ja ma ei eksinud.”
Osalised valisid produtsent ja lavastaja koos. Peaosas nägid nad mõlemad algusest peale Rakvere teatri näitlejannat Ülle Lichtfeldti. “Ei” ta õnneks ei öelnud. Ja kuuldes, et Lichtfeldt on nõus, saadi kaubale ka Kase, Aru ja Komissaroviga, kellel koostööst Lichtfeldtiga vaid positiivsed kogemused. Harrastusnäitlejad leiti kes kust: Urve Kask on end tugeva tegijana näidanud Põltsamaa Ellunägude lavastustes, Heini Reiman on Jõgeva Linna Teatri üks “alustalasid”, Maria Orb ja Kristjan Vahtla on Janek Varblase juhendatava Jõgeva Ühisgümnaasiumi näiteringi liikmed, Gunnar Vasemägi teeb kaasa samuti Janeki juhendatavas Vanaveski kultuuriseltsi näitetrupis jne. Lavastuse noorim osaline, seitsmeaastane tallinlanna Anne-Mary Lällgi on vaat et pool elu teatrit teinud: ta tegutseb Kaari Sillamaa muusika- ja teatristuudios.
“Anne-Mary tunneb end laval nagu kala vees,” kinnitas Janek Varblas. “Tal on peale oma teksti ka teiste omad peas ja kui vaja, ütleb ta vanematele lavapartneritele ette.”
Kasu mõlemale
Proffidest ja harrastajatest koosnevas segatrupis mängimine on lavastaja Ain Saviaugu arvates huvitav nii ühtedele kui ka teistele.
“Proffe nakatab harrastajate mängurõõm, harrastajatele on jälle proffide töö jälgimine väga õpetlik,” ütles Ain Saviauk.
Esimesed lugemisproovid tehti Jõgeva kultuurikeskuses, aga et õiget kohatunnetust kätte saada, tuldi üsna pea vabasse õhku, st Kassinurme mägedesse. Selle paiga ürgse ilu ja võimsa energeetika kiitmisega polnud Ülle Lichtfeld ja Ines Aru kitsid. Neile, kes Kassinurmes käinud, võib öelda, et teine vaatus toimub juba olemas olnud vabaõhulaval, esimese ja kolmanda vaatuse jaoks ehitati aga kõrvalorgu teine, raba kujutav mänguplats. Kuna mõlemad mängupaigad kujutavad endast looduslikku amfiteatrit ja oruservalt algav mets moodustab lisaks sellele veel ekraani, millelt heli tagasi peegeldub, peaks näitlejate tekst vaatamata mikrofonide-võimenduse puudumisele hästi publikuni jõudma.
“Probleeme tekib ainult siis, kui rong mööda juhtub sõitma,” ütles Ain Saviauk.
Mis võimendusse puutub, siis see on tegelikult küll olemas, kuid seda kasutatakse ainult Martin Poogi poolt lavastuse jaoks loodud muusika edastamiseks.
Üksi kõigi vastu
Kuigi “Kassirabal” on iiri autori kirjutatud, kõneleb see asjadest, mis võivad ette tulla ükskõik mis ühiskonnas ja ükskõik mis ajal. Ülle Lichtfeldi kehastatav peaosaline on iseseisev naine, kes peab jumalast hüljatud maakolkas asjatuna näivat võitlust õiguse eest olla selline, nagu ta on, st keskmisest kaaskodanikust erinev. Tükis on, nagu päriseluski, nii traagilist kui ka koomilist.
“Minu tegelase mõistmisel on võtmeks asjaolu, et ema on ta hüljanud siis, kui ta oli vaid seitsmeaastane,” ütles Ülle Lichtfeldt. “Teda liikuma panevaks jõuks on suur igatsus teise inimese ja igavese armastuse järele.”
Esimest korda esinetakse “Kassirabaga” publikule tegelikult juba täna: siis on vaatjateks sealsamas Kassinurme mägedes toimuvast Mütofestist osavõtjad. Päris esietendus on aga tõepoolest homme ja kuni 11. augustini etendatakse tükki ühtekokku üheksal korral.
“Kui huvi suureks osutub, oleme valmis tükki mängima ka tuleval aastal,” ütles Janek Varblas.
Tema ja Heini Reimani jaoks on “Kassiraba”-projekt tegelikult naasmine kunagisse mängupaika: üheksa aastat tagasi lavastas kadunud Ellu Puudist ju Jõgeva Linna Teatriga sessamas paigas Brechti “Härra Punttila ja tema sulase Matti”, milles Heini mängis Punttilat ja Janek Mattit. “Kassiraba” võib siiski nimetada esimeseks n-ö üleriigilise kaaluga teatriprojektiks selles paigas. Kui see projekt menukaks osutub, tahetakse siia teatrit vaatama tulla ilmselt ka edasipidi. Paiga teatripotentsiaal on tegelikult suur.
RIINA MÄGI
