Käsitööd võib teha hingekosutuseks ja ilumeele väljaelamiseks, aga sellest võib saada ka elatusallikas. Põltsamaalannadele Katre Arulale ja Kersti Poogile see seda on. Julgustamaks teisigi käsitöötegijaid ettevõtjaiks hakkama, korraldasid Katre ja Kersti möödunud neljapäeval Põltsamaal endise Lossi restorani ruumides käsitöökonverentsi.
Jõgevamaa I käsitöökonverents kandis pealkirja „Paikkondlikud käsitöötraditsioonid — võti maailma“ ning sellel sai kuulda mitut edulugu ehk lugu sellest, kuidas käsitöö on kujunenud edukaks ettevõtlusharuks. Põlvamaa käsitöömeister Ulve Kangro kõneles setu pitsi „maailmavallutustest“ ja Urve Kullas Jõgeva osaühingu J.K.Sandras tegemistest. Oma eduloo rääkis ära ka Katre Arula ise.
„Esialgu olin hobitegijast käsitööline. Ent kuna käsitöö tegemise isu ei saanud mul ka siis otsa, kui oma pere vajadused rahuldatud, pidin hakkama käsitööd müügiks valmistama,“ ütles Katre Arula.
Tema sõnul on käsitööettevõtja jaoks väga olulised tootearendus ja uute ideede genereerimine. Näiteks kui Katre oma riidest õmmeldud kottidega mõnele käsitöölaadale läheb, võib ta kindel olla, et teisi samasuguse kauba pakkujaid seal ees ootamas pole. Ning mõistagi on kottidel siis ka minekut.
„Käingi põhiliselt käsitöölaatadel,“ ütles Katre. „Tavalistel laatadel ma nn poola kaubaga hinnatasemelt konkureerida ei suuda.“
Eriliselt hea silm ja käsi on Katrel lapirõivaste disainimisel ja valmistamisel. Ning rõivatellimuste voolu pole majandussurutiski eriti kahandanud.
„Klientide puudust pole,“ kinnitas Katre. „Pigem olen pidanud mõnele tellijale ära ütlema ja mõnelt tellijalt ajapikendust paluma, eriti nüüd, mil suur osa ajast kolmise ettevalmistamisele kulub.“
Katre Arula ja Kersti Pook kavatsevad nimelt avada juulikuus Põltsamaa lossihoovis kohalikust kunstiärist ja kunstikoolist tühjaks jäänud pinnal (kool ja äri tegutsevad nüüd sama hoone keldrikorrusel) töökoja, kus saab meistrite tegemisi jälgida, nende ja teiste käsitöötegijate loomingut osta, aga aeg-ajalt ka üht-teist ise meisterdada, sest hakkajad naised, kes on moodustanud MTÜ Käsiteokoda (nimes on meelega rõhutatud tegude osatähtsust!) kavatsevad ka koolitusi korraldama hakata.
Koolitus koju
Koolituste maakonda toomise vajadus oligi üks, mis Katret ja Kerstit käsitöökonverentsi kokku kutsuma ajendas.
„Mina leian veel aega ja võimalusi Raplasse, Viljandisse või Tallinnasse koolitustele sõitmiseks, aga paljud vajaksid kursuste kohapeale toomist,“ ütles Katre. „Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit pakubki väga heal tasemel koolitusi, ent paljud neist on suunatud ettevõtjatele. Seepärast tahtsimegi tänasel konverentsil julgustada käsitöötegijaid ettevõtjaiks hakkama. Mind ennast on käsitööst elatusallika kujundamisel palju julgustatud, seepärast tahtsin teisi samale teele astuma innustada.“
Peale koolituste nappuse on Jõgevamaa käsitööelu puuduseks senini olnud maakondliku keskseltsi puudumine. Üksikuid paikkondlikke või valdkondlikke seltse tegutseb, eriti Põltsamaa kandis, neid ühendavat katusorganisatsiooni aga pole. Ning Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu juhatuse esimees Liivi Soova pole väsinud kordamast, et selle moodustamine on maakonna käsitööelu koordineerimise, ühisürituste korraldamise, teabevahetuse ja ka hõlpsama toetuste hankimise seisukohalt hädavajalik. Liivi Soova oli kohal ka käsitöökonverentsil, kus tutvustas kokkutulnuile käsitööettevõtjat toetavat võrgustikku maakondades, Eestis, Põhjamaades ja mujal Euroopas.
„Kõige olulisem vahe meie ja Põhjamaade vahel seisneb selles, et Põhjamaades toetab riik paikkondlikke käsitöökeskusi: seal on juba ammu mõistetud, et käsitöö on ühtaegu paikkondlikku identiteeti taastootev kultuurinähtus kui ka elatusallikas, mis võimaldab plajudel inimestel võõrsilt leiva otsimise asemel kodupaika elama jääda,“ ütles Liivi Soova. „Suhtumises käsitöösse on õnneks positiivseid muutusi tunda ka Eestis.“
Samm keskseltsi poole
Mis Jõgevamaa käsitööellu puutub, siis Põltsamaa piirkonnas on Liivi Soova sõnul tugev eestvedaja kogu aeg olemas olnud — Põltsamaa käsitööseltsi esinaine Anne Ütt, keda Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit tänavu teenetemärgiga tunnustas. Jõgeva ja Mustvee kant on aga organisatsiooniliselt väheaktiivne olnud, kuigi käsitöötegijaid on sealgi rohkesti.
„Katre Arulat oleme keskliidus ammu märganud ja loodame, et tema eestvedamisel saab Jõgevamaa keskselts lõpuks ka loodud.“
Sama loodab ka Jõgeva maakonna rahvakultuurispetsialist Pille Tutt, kes tutvustas konverentsil Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse kodulehel olevat käsitööalast andmekogu.
„Käsitöö on vaieldamatult osa rahvakultuurist, seepärast olen valmis loodavale maakondliku käsitööalase keskseltsi asutamisele kaasa aitama või seltsile koostööpartneriks hakkama,“ ütles Pille Tutt. „Loodan siiski, et keskseltsi loomisega ei kiirustata liialt, vaid oodatakse, kuni ettevõtmisega liituvad ka teiste piirkondade käsitöötegijad: konverentsil osalejatest on enamik siiski Põltsamaa ümbruse inimesed. Osalt võib see tingitud olla sellest, et praegusel laulu- ja tantsupeoeelsel ajal on käsitööinimestel iga minut arvel.“
Ka Katre Arula avaldas kahetsust, et paljud Jõgeva ja Mustvee piirkonnast konverentsile kutsutud tulemata jäid. Ning kindlasti ei teadnud nad Kerstiga ka kõigile, keda kutsuda oleks võinud, kutseid saata. Nii et tegusad käsitööinimesed, kes huvitatud maakonna keskseltsi moodustamisest, on ettevõtmisega liituma oodatud.
„Millal keskselts moodustatud saab, selle kohta ei julge me praegu veksleid välja anda,“ ütles Katre Arula. „Ja tegelikult ei pea need üldse meie olema, kes selle moodustavad: kui leidub tugevamaid ja asjalikumaid tegijaid, oleme valmis initsiatiivi neile loovutama. Meie haarasime „härjal sarvist“ eelkõige sellepärast, et koolitusi maakonda tuua.“
Peale konverentsiettekannete kuulamise (esinejatest on senini veel mainimata MTÜ Rahvarõivas tegemisi tutvustanud Anu Randmaa ja märkide märkamisest rääkinud Kersti Pook) sai konverentsil imetleda käsitöötegijate ja käsitööettevõtjate loomingut. Liivi Soova aga tunnistas, et pole veel kunagi näinud nii esinduslikku käsitöökonverentsi avamist, kus kohal nii maavanem kui ka kohalikud omavalitsusjuhid.
RIINA MÄGI
