Põlvest põlve on vanaemad oma lapselastele moraali lugedes meelde tuletanud, et väga ränkade ja inetute tegude kordasaatjal, näiteks vargal või oma ema löönud inimesel kasvab käsi pärast surma hauast välja.
Viimastel aastatel on lausa trendiks saanud, et kõik, mis metallist tehtud ja paar kilogi kaalub, varastatakse, viiakse minema, ärandatakse… ja müüakse maha. Ja leidub paraku ka kokkuostjaid, kel on “sügavalt savi”, kust on pärit malmist kaevukaas, paar meetrit vasktraati, imepisike ja hõbekuju, mis kellegi kallis mälestusese. Kõik kõlbab.
Nüüd selgub, et takistuseks pole seegi, kui ihaldatav ese kirikust pärit on.
Muuseumiööl leidus Kursi kandis näruseid hingi, kes sealse kiriku kroonlühtri ära viisid. Et eseme materiaalne väärtus vaimsele alla jääb ja seda graveeringu tõttu raske müüa on, võib arvata, et kirikule kallis asi lõhkuda ja metallikokkuostu sokutada üritatakse.
Kas kasvab inimesel, kellele miski püha pole, käsi hauast välja?
21. mai 2009
