SISUTURUNDUS
Eesti valitsuskoalitsioon on asunud kaaluma hasartmängumaksu määra langetamist netikasiinodele. Koalitsioonileppes on Eesti 200 erakonna ettepanekul kirjas plaan kärpida praegune 6% suurune maks 4% peale.
Eesmärk on meelitada senised välismaa kasiinod Eestisse registreeruma ja siia makse maksma. Nii loodetakse koguda rohkem tulu, mille arvelt rahastada Tartusse kavandatava uue suurhalli ning teiste kultuuri- ja spordiobjektide ehitust.
Rahastuse otsimine välismaa kasiinodelt
Teisisõnu püüab riik kasiinodelt lisaraha saada kauaoodatud universaalhalli rajamiseks, kuna muidu napib eelarves selliste suurprojektide tarbeks vahendeid. Idee eestvedaja, endine tippkorvpallur Tanel Tein (Eesti 200), on rõhutanud, et tegu on põhjalikult läbi analüüsitud plaaniga.
Samas on koalitsioonipartner Reformierakond suhtunud sellesse reserveeritult – rahandusminister Jürgen Ligi on nimetanud taolist kokkulepet paratamatuks kibedaks kompromissiks, lubades ise hoolitseda selle eest, et leebem maksurežiim ei kutsuks esile ebaseadusliku “musta” raha liikumist. Valitsus on siiski valmis riski võtma, sest raha on riigil vaja ning uus hall peab kusagilt rahastuse saama.
Madal maks meelitab välismaa kasiinosid
Juba praegu on Eesti hasartmängumaks Euroopas üsna madal ning see on teinud meist atraktiivse sihtkoha kasiinofirmadele. Viimastel aastatel on Eestis tegevusloa saanud mitmed Malta ja Küprose taustaga online kasiinod, mis sisuliselt ei tegutse Eestis kohapeal.
Uut maksuraha toodavad ka kiirkasiinod Eestis – s.t. kasiino ilma registreerimata, kus alustada saab mõne klikiga. Tihti on välismaiste kasiinode sihtturg hoopis välismaal, näiteks soome kasiinod Soomes.
Äripäeva andmetel tegutsevad ligi pooled Eesti kaughasartmängu litsentsi saanud internetikasiinodest peamiselt väljaspool Eestit, kasutades siinset soodsat maksukeskkonda.
Eesti hoiab teadlikult hasartmängumaksu madala, et meelitada siia just selliseid operaatorfirmasid. Netikasiinode meelitamine on riigile toonud märkimisväärset maksutulu – 2024. aastal laekus hasartmängumaksu kokku 57 miljonit eurot, millest umbes 22 miljonit pärines just netikasiinodelt. Samas tekitab selline lähenemine küsimusi võimalike riskide osas.
Maksumäära langetamine ja kasiino boonused
Maksumäära edasine langetamine 4% peale muudaks Eesti online-hasartmängu sektori välismaa kasiinodele veelgi ahvatlevamaks. Tõenäoliselt lisanduks turule uued online kasiinod, sest soodsam maks tähendab neile suuremat kasumit.
Eestis on juba niigi iga aastaga uusi tegijaid juurde tulnud – 2024. aasta lõpu seisuga tegutses hasartmängusektoris 42 ettevõtet, neist 8 said tegevusloa alles möödunud aastal.
Konkurents online kasiinode vahel on tihenenud ning iga netikasiino operaator üritab mängijaid endale võita. See väljendub näiteks järjest suuremates boonuspakkumistes ja tasuta spinnidest, millega meelitada kliente – pea igal lehel on ahvatlev kasiino boonus uuele liitujale.
Välismaa kasiinode varjuküljed
Maksuparadiisi staatus võib küll tuua Eestile tulu ja töökohti IT-sektoris, kuid varjuküljena viitavad eksperdid regulatsiooniriski ning võimalikule mainekahjule. Rahapesu Andmebüroo juht Matis Mäeker on hoiatanud, et kui litsentsi saanud välismaised kasiinod ei tee Eesti ametkondadega head koostööd, võib meie õuele kerkida “tiksuv pomm” – suur risk rahapesujuhtumiteks ja regulatiivseteks skandaalideks.
Hiljuti juhtis Soome politsei tähelepanu sellele, et mitmed Eesti loaga online kasiinod sihivad agressiivselt Soome mängijaid, rikkudes sellega põhjanaabrite seadusi. Kuigi formaalselt on need välismaa kasiinod Eestis legaalsed, võib taoline naabrite turu hõivamine tekitada rahvusvahelist pinget.
Eestist on saamas (või juba saanud) omalaadne maksusaareke, kus üleilmne hasartmänguäri saab suhteliselt kerge vaevaga tegutseda – see toob küll maksutulu, ent nõuab meilt ka väga tugevat järelevalvet ja vastutuse kandmist.
Välismaa kasiinode buum ja vastutus
Tavalise inimese jaoks tekitab netikasiinode buum vastuolulisi mõjusid. Ühelt poolt lubab riik, et hasartmängumaksu laekumise suurenemine läheb ühiskonnale kasulikku kasutusse – spordirajatised, kultuuriprojektid, noorsootöö jne.
Ka seaduse järgi suunatakse suur osa hasartmängumaksust otse kultuuri ja spordi toetuseks. Tartu suurhall, mida loodetakse just netikasiinodelt saadava lisarahaga ehitada, oleks kindlasti avalikkusele positiivne nähtus.
Samuti võivad mängijad märgata, et madalam maks võib tähendada konkurentsi tõttu paremaid tingimusi – näiteks võivad Eesti kasiinod pakkuda kõrgemaid võiduprotsente või uusi kampaaniaid, kuna neil jääb maksude arvelt rohkem vahendeid kätte.
Vastutustundlik mängimine ja kasiinokeeld
Teisalt kaasneb õitsva hasartmängusektoriga suurem ligipääs ja ahvatlus hasartmänge mängida. Kui üha rohkem reklaamitakse uusi online kasiinosid ja välismaa kasiinod on samuti internetis kättesaadavad, võib see tuua juurde hobimängureid ning paraku ka sõltuvusprobleeme.
Netikasiinode eripära on, et mängida saab igal ajal ja kasvõi oma kodus – see mugavus ja kiirus (eriti kasiino ilma registreerimata tüüpi kontovabades kiirkasiinodes) võib mõnele inimesele ohtlikuks kujuneda.
Juba praegu on Eestis ligi 19 000 inimest lasknud ennast kanda hasartmängu piirangute registrisse ehk kehtestanud endale kasiino keelu. See on meede, mis peatab inimese ligipääsu Eestis litsentsitud õnnemängudele teatud ajaks.
Paraku tuleb aga arvestada, et kasiinokeeld toimib vaid kohalikes internetikasiinodes – täiesti võimalik on piirangust hoolimata mängida mõnel välismaa kasiino lehel, mis Eesti regulatsioonidest ei sõltu.
Sellised välismaa kasiinod võivad pakkuda küll suuremaid boonuseid ja vähem piiranguid, kuid nende puhul puudub Eesti riigi järelvalve ning probleemide korral on mängija kaitsetum. Seega on oluline, et riik koos maksukeskkonna soodustamisega panustaks ka vastutustundliku mängimise edendamisse ja järelevalvesse.
Netikasiinode tulevik
ERR-i andmetel tahetakse hasartmängumaksu langetamise eelnõu vastu võtta hiljemalt aasta lõpuks. Selleks ajaks peaks selgeks saama, kas maksu alandamine toob Eestisse juurde piisavalt uut tegevust ja maksutulu, et katteta kululubadused täita.
Tavainimese vaatepunktist jääb lootus, et lubatud suurhall ja muud hüved saavad teoks ilma, et hasartmängu varjuküljed – sõltuvused, rahapesuriskid, võlad – kogukonnas kasvaksid.
Eesti maine ja oma inimeste heaolu peaks olema sama oluline kui riigikassasse laekuv summa. Maksulangetus veebikasiinodele on julge samm, mis võib end õigustada majanduslikult, kuid selle hind väljendub alles pikemas plaanis meie ühiskonna tervises.
Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!
