Aare Metting, eraettevõtja:
«Roheline kaart, et ma saaksin autoga välismaale sõita on ju hea asi, kuid ainukene häda, et sunduslik kindlustus läheb seetõttu veelgi kallimaks. Ma pole oma autoga Eestist välja sõitnud, küll olen aga auto välismaalt siia toonud. Siis maksin lühiajalise kindlustuse ja asi kombes. Nüüd võiks jääda samuti, et need, kel pole mõtteski kunagi kaugemale sõita, ei peaks sunniviisiliselt maksma rahvusvahelise liikluskindlustuse eest. Rohelise kaardi ostmine jäägu ikka vabatahtlikuks, vaesele maainimesele on nii kasulikum. Sundkindlustus on isegi, hea seegi, et kauase kogemusega ja avariideta sõitnud autojuhile antakse hinnasoodustust.»
Epp Puussepp, zootehnik:
«Ei lähe mina ega tea ka oma tutvusringkonnast kedagi, kes tahaks autoga Euroopasse sõita. Ma ei saa aru, miks me peame hakkama maksma nende eest, kes oma lõbusõidumasinatega välismaal käivad. Palgad on väikesed, elamine läheb kogu aeg kallimaks, varsti ei jõua enam autot pidadagi. Meie peres on auto tarbeese, ilma sõiduvahendita ei saa ma töölgi käia. Bensiini hind, auto ülevaatuse maksud ja kõik on läinud juba üle mõistuse kalliks ja euroliitu minnes läheb veelgi. Kohustuslikust liikluskindlustusest pole pääsu, aga see on üks sunduslik väljapressimine. Masendus tuleb peale, kui kuulen järjekordsest hinnatõusust.»
Tarmo Rammul, tööline:
«Kohustuslik kindlustus on jama, rahvalt järjekordne raha väljapressimise moodus. Mina küll ei mõtle välismaale minna, ja kui lähengi, siis ilma autota. Meie ei saa endale lõbusõite lubada, teeme autoga vaid hädasõite. Sunduslik autokindlustus on isegi kallis, nüüd pean veel mingi rohelise kaardi kinni maksma. Küsigu selle eest raha nendelt, kellel kõva papp taga ja saavad välismaa vahet sõita. Bensiin läheb kallimaks, siis elekter, suitsud, suhkur ka. Juhilubade saamine ja õppesõit pidi olema juba ka nii kallis, et ei jõuagi neid kinni maksta. Lihtinimene pannakse käpuli, mina seda Euroopa Liitu minemist ei poolda.»
Kuno Ämarik, spordimees:
«Neid, kes sõidavad oma autoga välismaale, on väga vähe, mitte üle kümne protsendi autojuhtidest. Maainimene sõidab tavaliselt oma kodukohast vaid paarikümne kilomeetri kaugusele. Ma ei pea õigeks, et teda sunnitakse ostma kallist liikluskindlustust, mis lubab tal välismaal sõita. Ehk on meil paljudel vaja sõita Venemaale, kuid roheline kaart annab õiguse sõita vaid euroriikides. Mingisugune siseriiklik liikluskindlustus on siiski vajalik, sest autoomanikke on järjest rohkem ja liiklus tihedam, seega ka avariioht suurem. Olen kogenud, et ka elukindlustus on tähtis. Tänu sellele sain oma ravikulud tasutud.»
Raiko Roos, abiturient:
«Kohustuslik liikluskindlustus on minu jaoks juba praegugi kallis, sest noore autojuhina on mul kõrgem riskimäär ja tuleb vanematest juhtidest rohkem maksta. Loogiline oleks, et Euroopa Liitu astumise ja riigipiiride lahtiminemisega kehtiksid ka ühtsed autojuhiload ja liikluskindlustused. Arvan, et väga paljudel Jõgevamaa inimestel seisab auto enamik aega garaazis luku taga ja tuuakse välja vaid mõne hädatarviliku sõidu jaoks. Oleks õiglane, kui igaüks maksaks enda eest. Miks peaksin ma tasuma selle teenuse eest, mida ma ei kasuta? Iselugu on auto-, elu- või muud vabatahtlikud kindlustused.»
Inge Raudsepp, vanaema:
«Olen ka teistega rääkinud ja leidnud, et mingeid kohustuslikke kindlustamisi pole vaja. Praegune liikluskindlustus on inimestelt raha väljapressimine, suur sundus, millest pole pääsu. Nüüd veel see roheline kaart, mille peavad kõik autoomanikud ostma. Põhjendavad, et koos euroliitu minekuga lähevad riigipiirid lahti. Mina ei lähe iialgi oma autoga välismaale, miks sunnitakse mind maksma selle eest, et äkki lähen. Vabatahtlik kindlustus on iseasi, hinda ja maksa oma vara eest nii palju kui tahad. Oma elu tasub küll kindlustada ? kui murrad libedal tänaval mõne kondi, saad kindlustuselt veidigi valuraha.»
ARDI KIVIMETS
