Isegi kui muudatus oligi mõeldud heade kavatsustega, siis ometi kukkus välja nagu alati. Nimelt polnud ideest ja selle teostamisest korralikult teavitatud ei elanikkonda, maavalitsusi ega omavalitsusi, lisaks oli sotsiaalministeerium 15. märtsil välja saatnud teate haigekassa maakondlike büroode sulgemisprotsessi peatamisest. Antud oli ka lubadus, et kui kaugemas tulevikus mingeid muudatusi planeeritaksegi, siis kaasneb sellega põhjalik analüüs ning muudatused viiakse ellu ainult kohaliku tasandiga kooskõlastatult, ometi tegutses haigekassa juhatus omapäi ja nüüd on tulemus ehk inimeste pahameel käes.
Tekkinud situatsiooni suhtes avaldasime koos Jõgeva maavanema Aivar Kokaga oma pöördumises arvamust, et maakondlike büroode sulgemine on ennatlik ja haigekassa ei tule sellega inimesele sugugi lähemale, kuigi niimoodi püütakse väita. Võime rõõmustada selle üle, et viimastel aastatel on Eestis riigi tasakaalustatud arenguks võimalusi ja vahendeid peaaegu 10 korda rohkem. Murelikuks teeb aga jätkuv rahvastiku vananemine, mis võib muutuda teatud mõttes arengupiduriks, kui ei suudeta jõuliselt vähendada erinevusi Eesti piirkondade vahel ning tasakaalustada teenuste kättesaadavust.
Avalike teenuste kättesaadavus ei tohi väheneda
Seepärast on eriti oluline jätkata praeguses koalitsioonilepingus rõhutatud suunda ? kõikides Eesti maakondades peavad riigi pakutavad teenused olema elanikele tehtud võimalikult lihtsaks ja elukoha lähedal kättesaadavaks, nagu on ülesande lahti seletanud regionaalminister. Haigekassa klienditeeninduse büroo sulgemine ja nõustajate mitterakendamine tähendaks maakonnakeskuste avalike teenuste kättesaadavuse vähenemist. Olen nõus nendega, kes väidavad, et kuskil ei ole seaduse tasandil kokku lepitud osapoolte õigusi ja kohustusi või ei ole valitsuse poolt kinnitatud kõikide avalike teenuste loetelu, mida peab maakonnakeskustes osutatama. Jah, me vajame vastavat juriidilist regulatsiooni, aga seni, kui seda ei ole, ei tohi üksikute otsustustega halvendada isikutele hüvede pakkumist. Ütleb ju vanasõnagi ? “Üheksa korda mõõda, ükskord lõika”. Otsustused peavad olema põhjalikult analüüsitud ja kohalikul tasandil kooskõlastatud, nii nagu kodanikuühiskonnale kohane.
Mitmed maavanemad on seisukohal, et arvestades mõju inimeste elukorraldusele ka väljaspool suuremaid keskusi, on teenindusbüroode koondamine ning funktsioonide üleandmine Eesti Postile läbimõtlematu samm. Nende ettepanek on avada maavalitsustes haigekassa teeninduspunkt, mis on avalike teenuste parema osutamise kohalt igati asjakohane ning väärt kaalumist.
Olen veendunud, et haigekassa maakonnabüroode edasine säilitamine on vajalik juba seetõttu, et paljud kliendid eelistavad klienditeenindajaga vahetult, mitte telefonitsi või interneti teel suhelda. On ka väga palju delikaatset infot, mida inimesed ei julge teiste juuresolekul jagada. Just klienditeenindaja on see, kes nõustab, vajadusel aitab blanketti täita. Paljud inimesed ei oska ju veel ametiasutustega suhtlemisel internetiühendust kasutada ning silmas tuleb pidada sedagi, kas sidejaoskonnas on interneti püsiühendus või ei ole. Näiteks Jõgevamaal on püsiühendus ainult kahes sidejaoskonnas. Asja teeb keeruliseks ka see, et sidejaoskonnas ei saa esitada abivahendikaardi taotlemise avaldust; avaldust pereliikme arvele töövõimetushüvitise kandmiseks, kui hüvitise saajal puudub arve; tõendit omavalitsusele toetuste taotlemisel vajamineva töövõimetushüvitise saamise kohta; hambaravi arve kinnitatud koopiat jne. Meditsiinilise abivahendikaardi väljastamine, ümbervahetamine ja vajadusel duplikaadi väljastamine on inimesele lihtsam ja odavam kohalikus büroos. Keskosakonna telefonilt info saamine on probleemne, kuna tihti ei saa klient jutust aru, sest ei valda teemat, kuid kohalikus büroos teenindajaga vahetult suheldes leiab lõpuks ikka ühise keele. Arvame, et Eesti Posti töötajate mõnesugune koolitamine ja teemaga kurssiviimine ei lahenda probleeme.
Oluline on ka kohaliku büroo asukoht. Jälle näide Jõgevalt, kus haigekassa büroo on olnud samas hoones pensioniametiga ja inimestel on võimalik asju ajada korraga mõlemas asutuses. Sündinud laste arvelevõtmine on ametiasutuste lähestikku paiknemise tõttu samuti kliendile lihtsam. Kohalikus büroos eelistavad asjaajamist ka kohalikud haiglad ja eraarstid, enamus perearstidest ja hambaarstidest.
Riik ei ole äriühing
Eesti riik ei ole mingi äriühing, mis töötab täistuuridel vaid siis, kui saab kulusid oma rahva heaolu arvelt kokku hoida. Ametkondade likvideerimine maakonnakeskustes, riikliku sektori kvalifitseeritud tööjõu koondumine suurematesse keskustesse on käivitanud kahjuliku ahelreaktsiooni. Tasuvamate töökohtade ja paremate elamistingimuste otsingud viivad inimesi maapiirkonnast suurlinna, aga millised on nende protsesside tagajärjed, ei ole raske arvata. Ka regionaalarengu abiprogrammid oleksid veelgi mõjusamad, kui riik ise juba ülesehitatud süsteeme ei lõhuks.
Haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov rõhutas möödunud nädalal haigekassa nõukogu erakorralisel koosolekul, et otsus hakata arendama elektroonilist andmevahetust tööandjatega kindlustuskaitse tekkimisel ja lõpetamisel tehti juba kaks-kolm aastat tagasi. Sõlmiti leping Eesti Postiga, mille kohaselt on umbes 250 postkontorist võimalik saada haigekassa planke. Haigekassa nõukogu võttis juhatuse informatsiooni klienditeeninduse sellisest arengust teadmiseks, kuid soovitas juhatusel asuda maavalitsustega läbirääkimistesse klienditeeninduse täiustamiseks, nagu maavanemad oma maakonnale parimaks lahenduseks peavad. See, et haigekassa automatiseerib infovahetust, minimeerib plankide arvu, koolitab postitöötajaid jne, on ju õige, kuid ei tohi unustada ka teenindaja ja kliendi üksteist austavat, intiimset suhtlemist.
Mai Treial,
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees,
haigekassa nõukogu esimees
