Töövägivalla ohver võib päevapealt töölt lahkuda
Töövägivalda ja töökiusamist ei pea keegi vaikides kannatama – rängemate rikkumiste puhul võib töötaja lahkuda kas või päevapealt ja nõuda tööandjalt hüvitist. Tööõnnetusi, mida otseselt põhjustas töötajate omavaheline vägivaldne käitumine, toimus Eestis 2007.–2011. aastal kokku 19. Seoses ähvarduste, solvangute või ahistamistega pöörduti tööinspektsiooni poole aastatel 2009–2011228 juhul, lisaks on selle kohta esitatud küsimusi inspektsiooni juristi infotelefoni kaudu.
Tööandja ei tohi tolereerida töötajate omavahelist nääklemist, vaid peab andma selge sõnumi, et selline käitumine ei ole lubatud. Kui tööandja ei reageeri töövägivalla ohvri korduvatele pöördumistele või kui rikkumine on eriti raske, võib töötaja päevapealt töölt lahkuda. Sel juhul on tegemist tööandja poolse kohustuse olulise rikkumisega, mille puhul ohvril on õigus saada tööandjalt hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
Kui töökiusamine põhjustab töötajale tervisehäire, mille diagnoosib töötervishoiu arst, siis võib töötaja nõuda tööandjalt oma tervisekahjustuse põhjustamise eest hüvitist, mille suurus jääb töötaja enda otsustada. Kiusamise ohver peaks tegema tööandjale avalduse kahju hüvitamise kohta. Kui tööandja ei aktsepteeri seda avaldust, siis võib ohver pöörduda kohtusse.
Ettevõtteid külastades hindavad tööinspektorid muu hulgas ka psühholoogilisi ohutegureid. Selles osas liigub Eestis olukord paremuse poole: hea või pigem hea oli olukord 2008. aastal 90 protsendis ettevõtetes, aastal 2009 oli see näitaja 91, aastatel 2010 ja 2011 92 protsenti.
Hea õhkkond on tööandjatele ka majanduslikult kasulik. Töökiusamine tekitab tööstressi, mille üks võimalik väljund on see, et kiusamisohver ei suuda oma ülesandeid täita. Inimene on küll füüsiliselt tööl, täidab kohta, saab palka, aga kui lõpuks hinnata tema töötulemusi, siis need on null.
Kuidas vähendada vägivallaohtu võõraste poolt?
Vaimsele tervisele on ohtlik ka see, kui töötaja satub võõraste isikute vägivaldse käitumise ohvriks. Aastatel 2007–2011 juhtus sel põhjusel kokku 966 tööõnnetust.
Mõningate ametite puhul on võõraste vägivald peaaegu et sisse kodeeritud, ent tööandja peab tegema kõik endast sõltuva, et seda vältida. Analüüsitud 407 õnnetusest kõige enam ehk 124 juhtumit toimus kaitseteeninduses töötajatega. Ohtlikkuselt järgmised ametid olid politseinik (94 juhtumit) ja vangivalvur (41 juhtumit). Samuti juhtus tööõnnetusi uksehoidjate ja valvuritega, meditsiiniõdedega, õpetajatega, detektiividega, bussi- ja trammijuhtidega jt.
Igal tööandjal on kohustus teha riskianalüüs ohtude kohta, mis ähvardavad tema töötajaid, ning püüda leida mooduseid, kuidas ohte kas vältida või vähendada. Viis protsenti analüüsitud juhtumite puhul oli tööandja jätnud riskianalüüsi sootuks tegemata ning 10 protsendil juhtudel ei olnud riskianalüüsis hinnatud vägivallaohtu. Tööandja ei saa seda ohtu eirata. Kui turvatöötaja või vanglaametniku puhul on vägivallarisk jäetud hindamata, siis on see vale.
Mida saab tööandja ette võtta näiteks siis, kui vaimsete häiretega patsient lööb meditsiiniõele rusikaga näkku, sest hääled tema peas käsivad seda teha? Ohtude vältimiseks võtsime regionaalhaiglasse tööle sisevalvetöötajad, tänu kellele on raskete kehavigastuste arv vähenenud. Vahel piisab ärritunud patsiendile rahunemiseks sellestki, kui ta vormiriietuses sisevalvetöötajat näeb. Probleem on ulatuslik: eelmisel aastal kannatasid Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku töötajad patsiendipoolse verbaalse vägivalla all 660 juhul ja füüsilise vägivalla all 575 juhul. Need juhtumid enamasti kattusid, see tähendab, et töötajat tabas korraga nii verbaalne kui füüsiline vägivald ja arstiabi vajas seejuures viis kannatanut.
i
SILJA SOON, tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialist
