Kas tõesti ainult unistus?

„Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja säästa loodusressursse, tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguda ja käidelda,“ kirjutab keskkonnaministeerium oma kodulehel.


Palju räägitakse ökoloogilise jalajälje vähendamise vajadusest ja üheks võimaluseks on prügi sorteerimine. Kui mujal Euroopas võetakse ligi pool jäätmetest materjalina taaskasutusse, siis Eestis tuleb vaeva näha, et samale tasemele jõuda. Jõgeva vald deklareerib oma veebilehel, et tegeleb jäätmehoolduse arendamise, korraldatud jäätmeveo sisseseadmise, pakendijäätmete kogumise, taaskasutuse koordineerimisega, liigiti kogumise korraldamisega. Seega on loogiline kui küla soovib pakendijäätmed kokku koguda, siis lahenduse leidmiseks tuleb pöörduda valda. Seda tegi ka Kudina küla.

Lubati paremat teenust

Kudina küla on Jõgeva valla piiriäärne küla Palamuse piirkonnas, asudes Jõgevalt 25 kilomeetri kaugusel. Külas elab veidi üle 100 elaniku ja suur arv nendest sooviks ka oma prügi sorteerida. Külaelanikud soovivad külla segapakendijäätmete konteinerit, sest praegu on ainus võimalus viia pakendijäätmed kaheksa kilomeetri kaugusele Palamusele.

Haldusreformi eesmärgiks oli elanikele parema teenuse pakkumine, siis arusaamine paremast teenusest on külaelanikel ja ametnikel erinev, sest ebamugavamaks on läinud ka muude jäätmete äraandmine Palamuse piirkonnas. Kui varemalt sai Palamuse jäätmejaama iga päev autorehve, elektri- ja elektroonikaseadmeid, mööblit (suurjäätmed) ning ohtlikke jäätmeid tasuta ära anda, siis praegu tuleb suurjäätmete (sh mööbli) äraandmise eest maksta. Rääkimata sellest, et jäätmete äraandmise võimalus on ainult kaks korda nädalas ja sedagi ainult mõned tunnid.

Kui Kudina külarahvas soovib oma pakendijäätmeid sorteerida ja ära anda, siis on see asi, mis väärib võimalust. Augustikuu alguses võtsin ühendust Palamuse teenuskeskuse juhi Urmas Asteliga ja rääkisin külaelanike soovist. Paari päeva pärast andis Palamuse teenuskeskuse juht teada, et Kudina küla pakendijäätmete probleemi lahendamisega tegeleb Jõgeva valla keskkonnaspetsialist Taimi Eesmäe.

Seejärel saabus vaikus. Kui poolteist kuud oli möödunud, võtsin ise ühendust Jõgeva valla keskkonnaspetsialist Taimi Eesmäega ning selgitasin, et külaelanikud on huvitatud oma pakendijäätmete sorteerimisest ja äraandmisest külas. Samuti pöörasin vestlusel tähelepanu tõigale, et pakendijäätmete konteiner oleks pealt avatava kaanega, et sorteeritud pakendijäätmete kotte oleks mugav konteinerisse panna. Vestluse käigus selgitas keskkonnaspetsialist, et Kudina küla pakendijäätmete probleemile lahenduse leidmisega tegeletakse, aga viivitus on tekkinud hoopis pakendite taaskasutamise organisatsioonide tõttu.

Lõpuks saabus kauaoodatud vastus Jõgeva valla keskkonnaspetsialist Taimi Eesmäelt, aga kiri ei ole elanike algatust soosiv:

„Täna vedaja teavitas, et Kudina kaupluse juures vahetatakse 02.10.2019 (kui ilm lubab) konteineril kleeps. Klaaspakendikleeps asendatakse segapakendikleepsuga. Uut konteinerit ei tooda.“

Ebamugav kasutada

Aga see konteiner, millest kirjas räägitakse, on sorteeritud pakendijäätmekottide ärapanemiseks ebamugav ja sobimatu. See on ümmargune metallist pakendikonteiner, millel üleval auk sellise läbimõõduga, et isegi kolmeliitrine purk ei mahu sisse, rääkimata siis veel 40–70-liitrisest sorteeritud pakendijäätmete kilekotist! (vaata fotot).

Prügi taaskäitlemisest ja pakendijäätmete sorteerimise vajadusest räägitakse meedias palju, aga kui külarahvas soovib seda teha, siis pakutav lahendus on suur küsimärk. Jõgeva valla kodulehel on kirjas, et „pakendijäätmeid ei ole vaja põhjalikult pesta, piisab loputamisest”. Ebamugav ja ebahügieeniline on avada oma sorteeritud pakendijäätmete kott ja seejärel pakendijäätmeid üks- või kakshaaval sellesse väiksesse ümmargusse avasse toppida.

Sellise pakendijäätmete konteineri kasutamine on häiriv ja ei kutsu jäätmeid sorteerima. Valla poolt on pakendi probleemile lahendus nagu leitud, samas külaelanikuna arvan siiski, et ametnik peaks leidma lahenduse, mis on valla elanikule sobilik ja mugav.

Linnas ja alevikes ning suuremates külades pakendi- ja paberjäätmete äraandmise süsteem toimib, siis väiksemates külades jääb vaid loota, et tulevikus tõesti luuakse võimalused pakendi- ja paberjäätmete äraandmiseks, sest pakendijäätmete kotiga bussis Palamusele sõita on ikka kole tülikas.

Terje Rudissaar, Kudina Külaseltsi esinaine

Vastuseks kommentaarile:

Jõgeva vallas on kuus jäätmekogumiskohta (Kuremaa, Vaimastvere, Palamuse, Laiuse, Siimusti ja Jõgeva alevik) ning Jõgeva linnas asuv jäätmejaam, mille  haldamiseks korraldati hange ja operaatoriks valiti AS Epler&Lorenz. Endises Jõgeva vallas oli jäätmekogumiskohtadel kindlad lahtiolekuajad. Endises Palamuse vallas sai liigiti sorteeritud jäätmeid viia kokkuleppel vallavara juhatajaga. Paratamatult, kui on määratud lahtiolekuaeg või on teada, et tuleb aeg kokku leppida, toodi varem ja tuuakse ka nüüd sel päeval ja kellaajal, kui elanikule sobib. Palamusel on nüüd kord majas, jäätmekogumiskoht on avatud kaks korda nädalas ning vastuvõtja on kohal.

Jäätmekogumiskohas saab ära anda vähem jäätmeliike kui jäätmejaamas, kuid vastuvõtutasud on määratud üle valla ühesugused. Jäätmejaama lahtiolekuaeg ning vastuvõetavate jäätmeliikide nõuded tulenevad keskkonnaministri 16.01.2007 nr 4 määrusest „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“. Jäätmekogumiskohtade vajalikkusest valla territooriumil lähtuti jäätmeseaduse § 71, sest suurjäätmete kogumiskohad peavad jääma jäätmevaldajast kuni 15 km kaugusele. Palamuse, Laiuse ja Vaimastvere jäätmekogumiskohtades on võimalik tasuta ära anda ohtlikke jäätmeid ning elektri- ja elektroonikaseadmeid. Hetkel on võimalik viia tasuta autorehve Palamuse jäätmekogumiskohta. Suurjäätmete vastuvõtt on igas kohas tasuline. Lähikuudel toimuvad muudatused ning hiljemalt 1.01.2020 on võimalik ära anda tasuta kõikides jäätmekogumiskohtades elektri- ja elektroonikaseadmeid ning autorehve. Sellest teavitame täpsemalt Jõgeva vallalehes ja valla kodulehel. Teadmiseks, et Jõgeva jäätmejaam ei võta autorehve vastu.

Augustikuu esimesel päeval teavitas mind Palamuse teenuskeskuse juht Kudina külaseltsi MTÜ esinaise Terje Rudissaare pöördumisest ja kohe edastasin soovi Tootjavastutusorganisatsioonile (edaspidi TVO), kelle konteiner asub Kudina külas kaupluse juures. Mitmel korral tegin järelepärimise TVO-sse, kes omakorda ootas vastust jäätmekäitlejalt. Kahjuks konteineri vahetuse soov sattus puhkuste aega. Augusti keskel selgitas majandusosakonnajuhataja, kes mind puhkuse ajal asendas, Terje Rudissaarele olukorda. Septembri esimeses pooles võttis Terje Rudissaar minuga ühendust. Selgitasin, miks ei ole konteinerivahetust toimunud. Kohe, kui sain vastuse TVO-lt, edastasin info Kudina külaseltsi esinaisele, et jääb sama konteiner, ainult vahetatakse kleeps.

Antud konteiner on nn kellukese tüüpi, mille ava on väike. Need on paigaldatud sooviga vältida mugavalt olmejäätmekottide ära panemist. Jõgeva vallas ei ole kehtestatud kogu valla territooriumi ulatuses korraldatud jäätmevedu. Oleme pidanud viima avalikest kohtadest pakendikonteinerid kõrvalisemasse kohta, põhjusel, et olmeprügi on rohkem kui pakendeid. Järjepidevalt kontrollime jäätmeveolepingute olemasolu ja vabastuste andmisel järjest rohkem jälgime seda, kas elanik elab või ei ela aasta ringi kohapeal. Ka suvitaja peab suveperioodiks sõlmima jäätmeveolepingu.

Vaatame üle konteineripargi ja teeme ettepanekud tootjavastutusorganisatsioonidele vajadusel vahetada välja konteinereid.

TAIMI EESMÄE, Jõgeva valla keskkonnaspetsialist

 

blog comments powered by Disqus