Merli Sakarias, raamatupidaja Tabiverest:
“Nüüd on soojad. Majal on oma väike katlamaja ja eelmisel nädalavahetusel hakati kütma, kuid oleks võidud juba varem. Sooja vett saame siiski pidevalt ? meil on korteris oma elektriboiler. Kunagi, kui elekter oli veidi odavam, kütsime ka maja elektriga. Nüüd tõuseb tublisti ka gaasihind, kuid eks mugavus maksab: kui koju tuled, on tuba soe. Pole vaja puid tassida ega tuhka välja viia. Ahiküttega korterit ma küll ei taha, sellega on rohkesti vaeva. Enne talve pole meil vaja enam aknavahesid toppida ja kleepida, panime pakettaknad. Ootangi talve, sest lumine aeg on ikkagi parem kui porine sügis. Ongi juba aeg talveriided välja tuua, muidu lähevad koid sisse.”
Aavo Kalda, postiljon Pajusi vallast Luige külast:
“Kui kütad, on toad soojad. Suvelgi sai jahedamal ajal pliiti ja vahel ka ahju köetud. Mingisse mugavustega, suurde karpmajja, kus pead keskkatlamajast sooja ootama, ei taha ma iialgi minna. Omavarutud, ise saetud ja lõhutud puudega kütmine tuleb alati odavam kui keskküte. Suvel kasutan rohkem gaasipliiti, ja kui gaasi ja muu kütte hinnad kogu aeg kasvavad, siis vast tasapisi tõusevad ka palgad. Ostan pikki puid ja korraga suurema koguse, kohe mitme aasta küttevaru. Tänavu polnudki mul vaja puid osta, ja oligi hea, sest kevadel kerkis nende hind kõvasti. Olen talveks igatpidi valmis ja minupärast võib ta juba homme tulla.”
Malle Razutis, pensionär Jõgevalt:
“Jah, eelmisel laupäeval hakati kütma ja toad on täielikult soojad, seda räägivad ka naabrid. Elan Rohu kuues, ja meil on haruldaselt hea maja. Trepikoda on samuti soe, lubati panna ka uued aknad, siis saab veel ilusam ja soojem. Paar aastat tagasi elasin KEKi rajooni maja põhjapoolses korteris, no seal oli küll külm ja kõle. Kuigi korteris on mul veel vanad aknad, pole neid vaja toppida, sest toad on niigi soojad ja värsket õhku peab ka kuskilt tulema. Sellest, et oktoobris tõuseb soojuse megavatt-tunni hind, anti meile juba varakult teada. Eriti kõrgeks läks gaasi hind, no eks Venemaa tõstab seda hinda. Usun, et meie riik seda veidi hüvitab ja tõstab jälle pensioni, see kompenseerib selle vahe. Talveriided on mul juba korda tehtud ja uued jalanõud ostetud.”
Tiiu Rähn, üheksa lapse ema Puurmanist:
“Meie toad pole küll soojad, ei köeta. Katlamaja korsten sõideti autoga maha, pandi küll uus, kuid katlaruumis on kõik tegemata ja veel ei tea, millal sooja saab. Juba hulga aastaid pole meil keskkatlamaja, vaid iga maja kütab eraldi. Meil on puuküte, neljatoalise korteri jaoks tuleb varuda 20 rummi puid. Tuttavate kaudu sain odavalt, kuid ikkagi läks kuus tuhat krooni, kuid see pole veel kõik: talvel kulub veel paar tuhat krooni elektriga kütmisele, sest kui köetaksegi, ei jõua kuigi palju soojust meieni. Aknad on topitud, aga ega see radikaid soojenda. Väikeste laste pärast kütan juba praegugi elektriga. Soojad riided on meil juba praegugi seljas, kuid elektri, kütte ja gaasi suur hinnatõus võtab ohhetama.”
Ivar Martsepp, farmitööline Jõgeva alevikust:
“1. oktoobril hakati kütma, esialgu veel vähe, kuid õnneks pole ka ilmad veel väga külmad. Majal on gaasikatlamaja, kuid õnneks on vanast ajast kööki ka pliit alles jäetud ja on võimalus lisasooja saada. Kütan klotsidega, need on kuivad ja halgudest veidi odavamad. Ootame lapse sündi ja ühetoaline korter jääb väikeseks, seepärast kolime varsti linna. Tuleb arvestada, et sealne keskküte on veelgi kallim. Palgad on küll väikesed, kuid hea seegi, et mul töökoht olemas. See talv toob meie perele suuri kulutusi, kuid tulemas on minu elu kallim ja ühtlasi ka rõõmsaim talv. Vaja on veel juurde osta mõned talveriided nii endale, abikaasale kui ka tulevasele lapsele.”
Viktor Krivo?ejev, ehitaja Raaduvere külast:
“Toad on just nii soojad, kui seda pere soovib. Mul on oma maamaja ning pole vaja oodata, kuna tsentraalkatlamaja hakkab sooja andma. Varem elasin Jõgeval suures kivimajas, seal olid vanad radiaatorid ja torud ning polnud eriti soe. Pealegi lülitati keskküte ja soe vesi vara välja ja hilja sisse. Praegu on mul mitme aasta küttevaru olemas, kuid igal aastal pean seda täiendama. Tuleb ju rege ikka suvel ja vankrit talvel rautada. Küttehinna tõus ei jäta ka mind puudutamata, samuti gaasi ja elektri kallinemine. Talveriiete üle pole mul midagi mõelda: kui on külm, võtad kapist midagi soojemat selga ja kui seal polegi midagi sobilikku, siis lähed poodi ja ostad. See aeg, kui riideid polnud saada, on möödas.”
ARDI KIVIMETS
