Raha on alati pettureid ligi tõmmanud. Kui 13. sajandil nähti vaeva võltsmüntide vermimisega, siis tänapäeval on raha väljapetmiseks võimalusi rohkem: võltsloteriid, investeerimispakkumised telefoni teel, petukirjad, pangaparoolide õngitsemine jpm.
Paraku leidub alati inimesi, kes petturite õnge lähevad. Põhjusi on erinevaid. Näiteks on inimene rahahädas ja loodab lubatud suure teenimisvõimaluse abil oma probleemid lahendada või ollakse lihtsalt liiga heausklikud. Petturid suudavad sageli jätta endast väga usaldusväärse mulje. Nad on viisakad ja lahked ning kasutavad ametlikke kirjablankette jne. Samuti rõhutakse ajafaktorile ja kiirustatakse inimest tagant.
Usalda, aga kontrolli!
Viimasel ajal on sagenenud inimeste abivalmiduse ja hea tahte kurjasti ära kasutamine. Inimesi üritatakse veenda raha välismaale kandma, et kedagi erinevatel põhjustel abistada. Näiteks saadetakse e-kiri, kus palutakse raha raskelt haigestunud lapse ravimiseks või muu hädasolija abistamiseks. Palju on ka juhtumeid, kus tutvutakse Skype’i teel sümpaatse välismaalasega ja pärast paarinädalast vestlust satub uus online tuttav väidetavasse hädaolukorda ning palub endale raha kanda. Levinud on see, et hädasolija ei küsi lihtsalt raha, vaid nimetab seda laenuks. Sel juhul antakse lubadus raha esimesel võimalusel tagastada, kuid seda ei juhtu.
Väga keeruline on oma raha tagasi saada
Kui juhtub, et inimene on ise väidetavale abi vajavale inimesele raha üle kandnud, on hiljem väga keeruline seda tagasi saada. Selleks, et juba ülekantud raha kätte saada, peab saaja pank petturilt nõusoleku saama. Üldjuhul võtab aga pettur raha kohe kontolt välja ja sellega väheneb raha tagasisaamise võimalus märgatavalt.
Sellepärast on oluline
Enne raha kandmist välismaale võõrale isikule tuleks hoolikalt mõelda, kas tegemist on usaldusväärse inimesega. Vajadusel küsige nõu lähedastelt ja guugeldage isiku nime. Nii võib erinevatest foorumitest ja lehekülgedelt leida infot selle kohta, kas isik on see, kes ta väidab end olevat.
Juhul, kui olete kelmuse ohvriks langenud, tuleks pöörduda politsei poole.
KATI VOOMETS, Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht