Mille muuga seletada tema murrame-läbi-stiilis kirjutist 29. juuni Maalehes oma tulevasest põllumajanduspoliitikast ja soovist panna põllumajandusministriks isamaalane. Paistab siiski, et rätsepmeistrid on otsustanud mõisavalitsejaks pürgida.
Milline on Lukase sulest pärineva väite ? valitsuse suuremaid läbikukkumisi seisneb selles, et pole suudetud sõnastada Eesti põllumajanduspoliitika eripära Euroopa Liidus ? mõte ja kaal? Kust võtab oma valitsemisaegadel tuhandetahulist põllumajandust ja maaelu nööbitootmisega samastanud ning friedmanistlikku turustiihiasse paisanud Laari partei praegune juht endale õiguse rääkida teiste läbikukkumistest selles valdkonnas?
Lukas toob Eestile eeskujuks Soomet. Jah, põhjamaine tippheaoluga sotsiaalriik Soome on Eesti poisiohtu pseudoliberalismi vastand ja meie manitseja-õpetaja olnud 1992. aastast alates. Kuid sellest pole õppust võtnud just parempoolsed valitsused Isamaa juhtimisel. Luul 1940. aasta 150 000 talu toetusteta isetaastuvusest ?okiteraapia tulemusel viis Eesti maaelu ja põllumajandus EL-iga liitumiseelselt 2002.-2003. aastaks väga nadisse olukorda. Tegemata investeeringud, kokkukuivanud tootmismahud ja ärakingitud liha- ning teraviljasiseturg võimaldasid Laari ja Kallase valitsustel EL-iga liitumislepingusse kirjutada vaid poole vajalikest tootmiskvootidest ning eurotoetuste baasist.
Mõõnast oleme üle
Rahvaliit pole ainult rääkinud, vaid on ka teinud ? rakendanud maaelu ja põllumajanduse euroopalikke arengukavu, toetusi ja tasakaalustavat turukorraldust oma valitsemisaastatel 1995?1999 ja alates 2003. aastast tänaseni. Et varem võinuks ja tulnuks rohkem teha, selles oleme tänase opositsionääri Lukasega nõus.
Põllumajandus on kahtlematult mõõnast üle saanud. Investeerimine ja uuendamine käib hoogsalt, tootmistase ? eriti piimakarjakasvatuses ? tõuseb väga kiiresti, tootmismahud ja sissetulekud kasvavad ning, mis sööjalegi eriti tähtis, toodangu kvaliteet on euroopalik või ?mahedam?. Muuseas, GMO-de lubatavuse osas räägib kolleeg oma loos lausa valet. Rahvaliit, sh nii keskkonna- kui põllumajandusminister, on siin konservatiivsel positsioonil.
Viimastel aastatel, eriti 2007. aasta tänaseks otsustatud riigieelarve kavas, riigi eelarvestrateegias aastateks 2007?2010, EL struktuurifondide jaotuses aastateks 2007?2013 ning maaelu arengukavas samadeks aastateks on põllumajanduse ja maaelu arendamiseks-mitmekesistamiseks, keskkonnaohutuse tagamiseks ja looduse säästlikuks kasutamiseks, samuti muude regionaalarengu programmide tarvis kavandatud ilmselgelt soliidsed summad ja võimalused. Sealhulgas võimalused nii hobi- kui tootmistalunikele, nii mahe- ja NATURA-aladel kui intensiivmajandajatele, nii külaliikumisele kui ühistegevusele.
Kvoodid saavad probleemiks
Praegu on suurimaks piiranguks saamas just enne liitumist mahamängitud tootmistase ja -mahud, millest tuletati meie turukvoodid ja toetustase, toetuste eurotasemega ühtlustumise üleminekuperioodist rääkimata. Kuidas sel taustal hinnata Lukase lennukaid lauseid: ?Eesti piimandus jääb meile prioriteediks. Võime üritada suurendada sektorit kaks korda 10 aastaga ja kolm korda 15 aastaga, nagu oli see jõukohane Hollandile, kui sektor seda ise soovib.?(?!) Muidugi sektor soovib, kuid me mitte ainult ei või, vaid peame üritama heastada seda Laari valitsuste kaotatut. Äsja saime kätte täiendava piimakvoodi. Kvootide suurendamine ja perspektiivis kaotamine on olnud ja on Rahvaliidu üks eesmärke EL-i ühises põllumajanduspoliitikas.
Erinevalt teistest senistest valitsuskoalitsioonidest on Rahvaliidu osalusel 2003. aastast alates põllumajanduse ja maaelu nagu ka kalanduse, metsanduse, loodushoiu ja keskkonnaohutuse valdkond märksa rohkem ja asjatundlikumalt tähtsustatud ning rahastatud. Samas ka vähem politiseeritud, sest liitlasi on asjatundjatel alati niikuinii rohkem. Vaid võhik ja valelik võib selles kahelda. Muidugi on siin suur osa ka Euroopa Liidu täiendavatel võimalustel, muidugi tuleb iga päev lahendada uusi probleeme. Ometigi ootaks Lukase-mõõtu kogenud poliitikult asisemat ja ausamat kriitikat ning ka oma tulevase programmi asjatundlikumat kokkukirjutamist.
JAANUS MÄNNIK,
Riigikogu Rahvaliidu fraktsiooni esimees
