„Kõik-kõik on uus septembrikuus,” lauldi aastakümneid tagasi septembri algul kõikides eestikeelsetes koolides üle maa. Uut on tõepoolest iga kooliaasta algul ning ka see toob muudatusi nii põhikooli õpilastele kui ka gümnasistidele, kooli personalile ja ennekõike õpetajatele. Üheks kavandatavaks suureks muutuseks on planeeritud põhikooli eksamitest loobumine, kuid päris kindel selles olla veel ei saa.
Haridus- ja teadusministeerium teatas hiljuti, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuste vastuvõtmisel ei ole enam põhikooli lõpetamise tingimuseks kolme põhikooli lõpueksami sooritamine (eesti keeles, matemaatikas ja ühes valikaines). Ministeeriumi ettevalmistatud eelnõu kohaselt võiksid muudatused jõustuda algavast õppeaastast (2019/20). Selle eelduseks on mõistagi, et muudatused peab esmalt heaks kiitma valitsus ning seejärel ka riigikogu, kus eelnõu asutakse arutama sügisel.
Tegelikult otsustab kool
Jõgeva põhikooli õppejuht Anneli Jäme leiab, et koolid korraldavad õppetööd lähtudes ennekõike õpilase arengust, mitte eksamitest. „Mõistlik on saada nii koolil, õpilasel kui ka lapsevanemal õpilase arengu kohta võrdlevat tagasisidet põhihariduse jooksul.” Ta ütles, et välishindamine jääb ja seega ka igapäevaselt õppetöös palju ei muutuks. „Kaoks juuni alguse pinge.” Jäme lisas, et koolidel jääb võimalus ise teste ning eksameid koostada ja läbi viia.
Üks osa õpetajatest on veendunud, et eksamid on tõeline elukooliks valmistumine ja väga vajalik just kogemuse saamise mõttes. Eksam on ju ka iseloomult test, mida on vaja just enese proovilepaneku pärast, stressi talumise harjutamiseks. Eksam harjutab oskust ennast õigel ajal kokku võtta, analüüsida, kuidas pingeolukorras inimene käitub, millist abi vajab. Eksami sooritamine aitab paremini edaspidises elus toime tulla, et seda mitte avastada ja kogeda alles siis, kui ollakse juba vanem. Sellega kaasneb teatud pidulikkus ja traditsioonid, kõik pingutavad samal hetkel ja samas ruumis, on pidulikult riides, klass või aula on kaunistatud. Ühesõnaga akadeemiline väärikus. Eksamite sisu ja täpsema vormi üle võib ju alati aru pidada ning seda kaasajastada. Mõned jutustavaid aineid andvad õpetajad leidsid, et kõige toredam oleks veel suuline eksam.
Eksam ongi olemuselt test
Ministeerium leiab, et väga paljud õpilased teavad juba enne põhikoolieksamile minekut, kuhu nad edasi õppima lähevad. Põhikoolieksamid dubleerivad gümnaasiumisse astumise katseid ning tekitavad õpilastele kahekordse stressi ja põhjendamatult suure koormuse. Õpilaste ja koolide testimisega seotud koormus muutub muudatuste jõustumisel mõistlikumaks. Õpilane ei pea enam tegema põhikooli lõpus dubleerivaid eksameid. Ligi pooled gümnaasiumidest (48 %) korraldavad juba praegu sisseastumiseksameid, seega ei ole põhikooli lõpueksamite tulemustel otsustavat tähtsust keskharidust andvatesse õppeasutustesse sisseastumiseks.
Veel leitakse, et uus lahendus annab lisaks tarbetu koormuse vähendamisele ka sisukamat tagasisidet põhikoolis omandatud teadmiste ja oskuste kohta. Koolid ei pea enam keskenduma õpilaste lõpueksamiteks ettevalmistamisele, vaid jooksvalt tegeletakse õpilaste arengu igakülgse toetamisega.
Praegu sooritavad riiklikul eksamil läbikukkunud õpilased korduseksami koolieksamina, mille sisu määrab kool, arvestades õpilase võimeid ja erivajadusi. Riikliku eksami ja koolieksami tulemused ei ole aga võrreldavad: koolieksami tulemus ei ole seega informatiivne, sh gümnaasiumidele õpilaste vastuvõtmisel.
Anneli Jäme leiab, et põhikooli lõpetamise tingimused sätestab riiklikus õppekavas toodud alustel ja raamides kool. „Järgmise taseme õppeasutus kas arvestab eelmise kooli tunnistust või määrab ise, mille alusel õpilased vastu võtta,” ütles õppejuht.
Õpilased erimeelel
Nii, nagu on arvamusi poolt ja vastu õpetajate, ametnike ning koolijuhtide hulgas, on ka erinevat suhtumist õpilastel. Tuleval õppeaastal põhikooli lõpetav Marian Õim soovib õpinguid jätkata Luua metsanduskoolis. Ta leiab, et kui eksameid ei ole, on parem, sest eksami hinnet parandada on keerulisem. „Kui teha kontrolltöid, on alati võimalus hinnet parandada. Eksami puhul on vaja rohkem pingutada. Kui läheb midagi halvasti, ei pruugi saada ka lõpuaktusele,” muretseb Marian. Siiski arvab ta, et edasi õppimiseks on mingit laadi test või teadmiste kontroll vajalik.
Sten Saar, kes samuti lõpetab järgmisel kevadel põhikooli ning kellel on plaanis jätkata õpinguid gümnaasiumis, leidis, et eksamid on turvalisem ja kindlam variant. „Meie õpetaja ütles teemat arutades, et uus teadmiste kontroll võib tulla uus ja hullem. Lihtsam on kasutada juba läbiproovitud asju.”
Siiski kostab ka ministeeriumist, et sel aastal ei pruugi muutusi veel tulla ja kõik jääb endiseks, sest otsuse peab kinnitama riigikogu ja õppeaasta kestel sellist suurt muutust läbi viia ei soovita.
Haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna asejuhataja Hille Voolaid:
„Põhikooli lõpetamise eelduseks on jätkuvalt see, et riiklik õppekava on läbitud. Praegu sooritavad riiklikul eksamil läbi kukkunud õpilased korduseksami koolieksamina, mille sisu määrab kool, arvestades õpilase võimeid ja erivajadusi. Riikliku eksami ja koolieksami tulemused ei ole võrreldavad: koolieksami tulemus ei ole seega informatiivne, sh gümnaasiumidele õpilaste vastuvõtmisel.
Uue süsteemiga sisseseatavad regulaarsed testimised pakuvad senisest mitmekesisemat ja kvaliteetsemat tagasisidet põhikoolidele õppetöö planeerimiseks ja läbiviimiseks. Iga-aastaselt tagatakse põhikoolis võimalus hinnata riiklike testidega õpilaste teadmisi keele ja kirjanduse, matemaatika ja loodusainete valdkonnas kõigis põhikooliastmetes, II (4.–6. klass) ja III (7.–9. klass) kooliastmes ka sotsiaalainetes ja võõrkeeltes. Koolid saavad ise Innovega kokku leppida pikemaajalise plaani, millisel aastal millistes testides osaletakse. Nii muutub testimissüsteem koolide jaoks paindlikumaks, tagasiside saamist saab ette kavandada. Riik seab testimises osalemisele miinimumnõuded, näiteks, et loodusvaldkonna testi peab kool tegema vähemalt kord kolme aasta jooksul. Koolidele pakutakse ka üldpädevuste hindamise teste, millega antakse tagasisidet üldpädevuste ehk aineüleste pädevuste omandamise kohta (nt õpipädevus, enesemääratluspädevus, suhtluspädevus jne). Testid aitavad märgata õpilase eripära ja kohti, kus õpilane toetust vajab.
Esimesed sellised testid on põhikoolidele kasutamiseks avatud juba sellest õppeaastast. Uus süsteem lubab paremini jälgida iga testimisel osalenud õpilase arengut terve põhikooli jooksul ning soodustab igale õpilasele tema individuaalsusega arvestava võimetekohase õppekorralduse loomist. Samuti ei hinnata teadmisi enam pidevalt vaid kahes aines, milleks seni on olnud eesti keel ja matemaatika. Riik saab aga testimise abil paremat tagasisidet koolide tulemuslikkusele.”
INDREK SARAPUU
