Toidu süttimine pliidil on sageli hooletuse küsimus ja seda võib juhtuda meist igaühega. Tehakse mitmeid asju korraga, mis viib tähelepanu toiduvalmistamiselt kõrvale. Samuti võib juhtuda, et pliit on kogemata sisse lülitatud või tööle on pandud vale raud. See ei pruugi piirduda meie toidust ilmajätmisega, vaid võib viia suurema tulekahjuni.
Hetkekski ei soovita mitte ühtegi põlevmaterjalist eset paigutada isegi jahtunud pliidile, sest on mitmeid juhtumeid, kui hooletusest on nupud sisse lülitatud (lapsed käinud tehnikat avastamas, koduloomad jooksnud üle puutetundlike nuppude jne) ja on tekkinud tulekahju. Samuti ei tasu riputada pliitide kohale rätikuid, pajalappe ja teisi põlevmaterjale, mis võivad kukkuda pliidile.
Mida teha toidu süttimise korral?
Kõigepealt peab alustama sellest, mida kindlasti ei tohi teha, ent mis on tulekahju tekkimise korral inimeste esimene refleks – vee viskamine tulele.
Pannil põlevale õlile ei tohi mingil juhul vett peale visata. Vesi tekitab leegilahvatuse ning inimene võib saada tõsiseid põletushaavu. Tulekahju võib sekundiga muutuda väga suureks.
Kööki tasub osta kustutustekk, mis tuleb toidutegemisel käepärast hoida. Kui leek süttib, siis on vaja kustutustekk leegile asetada, sealjuures kaitstes oma käsi. Samuti võib väiksema leegi saada kontrolli alla, kui haarata potikaas ja see leegile peale libistada.
Kui kustutustekk või potikaas on leegile asetatud, siis on vaja soojus pliidiplaadilt maha keerata ja oodata kolde jahtumist, vastasel juhul võib leek uuesti süttida.
Intensiivsemat leeki saab kustutada ainult tulekustuti abiga, seega on oluline, et inimestel oleks koju varutud tulekustuti. Kuivõrd vesikustuti ainult suurendab leeki ja võib tekitada plahvatuse, siis on soovitatav kasutada süsihappekustutit, vahtkustutit või spetsiaalset rasvakustutit ehk F-klassi kustutit. Pulberkustuti võib aga olla ohtlik, kuna see lööb põleva õli laiali.
Oluline on lasta tulekustutit ka pärast leegi kustumist, et jahutada rasv alla süttimistemperatuuri.
Aastatega on küll suurenenud tähelepanu suitsuandurite ja tulekustutusvahendite olemasolule, kuid vastukaaluks on vähenenud inimeste ohutaju ega osata kodu kujundamisel sageli hinnata ilmseid riske.
Möödunud 2016. aasta oli tulekahjude osas üsna õnnelike õnnetuste aasta. Tulekahjude arv oli küll 2015. aastaga võrreldav, ent tänu suitsuandurite olemasolule ning koduomanike kiirele reageerimisele ei jõudnud tulekahjud enamasti suureks paisuda. Mitmed tulekahjud olid seotud hooletusega. Tuli sai alguse pannile küpsema unustatud toidust või järelevalveta jäetud küünaldest ja hooletust suitsetamisest. Keskmine kahju selliste juhtumite puhul oli ligikaudu 7600 eurot.
ARMAND JÜRGENSON, Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo peainspektor