Kas piimatootjalt võetakse naeratus?

Jõgeva põllumajandustootjate liit (JPTL) ostab oma liikmetelt piima ühes kalendrikuus pea miljoni euro eest, mida siis lepingute alusel Eesti piimatööstustele, aga ka Leetu ja Lätti müüakse. Sellega ollakse maakonnas suurim toorpiima varuja.


Nüüd alates maikuust langetasid aga meie naaberriigid toorpiima kokkuostuhinda, pakkudes 250–270 eurot tonni eest varasema 320 asemel. See on madalaim kokkuostuhind alates 2014. aastast. Jõgevamaa on aga Järvamaa ja Lääne-Virumaa järel suuruselt Eesti kolmas piimatootja.
„See 320 on selline number, mis küll naeratust näole ei toonud, kuid lubas edasi toota. Nüüdne summa on aga alla omahinna ja sellega kaua vastu ei pea,” tunnistas liidu tegevjuht Raul Soodla.
Jõgevamaa Põllumajandustootjate liidul on lisaks oma maakonna tootjatele lepingufarme enamikes Eesti maakondades.
„Jõgevamaal kokku toodetakse piima praegu 26 karjas, kus on kokku 7400 lüpsilehma. Meie ühistu autodele tuleb päevas eri maakonna tootjatelt kokku vedada 160 tonni piima. Suuri, üle 900 lehmaga karju on maakonnas hetkel kolm. Seitsmes karjas on lüpsilehmi 11 – 50 vahel, neid karju on kõige arvukamalt,” selgitas Soodla.
Aastakümneid tugeva piimatootjana tuntud Jõgevamaal oli eelmisel aastal keskmine väljalüps lehma kohta 10 313 kilogrammi. See on kõva number, mis on selgelt üle Eesti keskmisest – 10 100 kilogrammist.
Soodla sõnul on need kõik ilusad numbrid, kuid küsimus on selles, mismoodi praegune hinnalangus valutult ja jätkusuutlikult üle elada.
„Probleem on selles, kaua see kriis ja sellele järgnev majanduslangus kestab. Selline piima kokkuostuhinna madalseis on ajaloos toimunud pooleaastaste perioodidega ja teatud tsüklite tagant ikka, selles pole midagi väga erandlikku, kuid praegune hind on viimase seitsme aasta madalaim. Ja nüüd oleneb, kaua see pandeemia kestab, millist mõju ta lõpuks piimatoodete tarbimisele avaldab,” selgitas Soodla.
Põllumajandustootjate liidu juhi sõnul toob alla omahinna tootmine juba lühemas perspektiivis ette mitmeid kärpimisi. „Lehm sööb ja toodab piima ikka edasi, teadmata kriisist midagi – puht majanduslikult tuleb kõik, mis suust sisse läheb, ikka piimaks saada.
Piimatootjad püüavad antud olukorras igalt poolt kokku hoida. Kõigepealt vaadatakse üle lehma ninaesine, üritatakse piima omahinda veelgi alla viia. Edasi pannakse pidurit investeeringutele ja siis – viimases järjekorras – minnakse palga kärpimise juurde.”
Soodla muretseb, et kui hind nii madal püsib, võidakse jõuda 2013.–2014. aastal tabanud n-ö Vene kriisi seisu, kus Eestimaal vähendati karja ca 15 000 lehma võrra.
„Paljud likvideerisid siis oma karja. Kuid kõiki loomi ei viidud tapamajja, vaid osa neist ostsid Poola ja Läti tootjad ning loomad andsid edukalt piima ja järglasi edasi. Sest nende riikide tugi põllumeestele oli siis Eesti omast oluliselt suurem.”
Siinkohal ei räägi Soodla pikemalt lüpsjate põuast, mida Ukrainast pärit tööliste abita on võimatu leevendada. „Praegugi töötab igas Jõgevamaa farmis vähemalt kolm kuni neli Ukrainast tulnud lüpsjat või farmitöötajat. Ukrainlaste eelis ongi selles, et nad tulevad siia töötama, mida nad teevad iga päev hommikust õhtuni.“
Seepärast soovivad ka Jõgevamaa piimatootjad, et keeruline olukord lähiaegadel kiiresti laheneks, sest pikem alla omahinnaga tootmine võib kaasa tuua pöördumatu kahju.

Kokk: tuleb tegutseda kohe, et ära hoida piimakarja vähenemine

Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul tuleb piimakarja säilitamiseks ja põllumeeste toetamiseks luua võimalus toota piimapulbrit, võid ja juustu lattu ning tasuda vahepealsel ajal toorpiima eest tootjatele.
Seepärast tuleb kiiresti langetada otsused, et hoida ära piimakarja müük välismaale, nagu see juhtus 2013.–2014. aasta kriisi ajal. „Eestis peetakse praegu ligi 80 000 lüpsilehma ja päevane piimatoodang on umbes 2000 tonni, millest 400 tonni eksporditakse Leetu ja 200 Lätti. Põllumeeste jaoks on oluline, et toorpiima kokkuostuhind ei langeks alla omahinna ehk alla 300 euro tonnist, kuid maikuu toorpiima kokkuostuhind on juba langenud 260–270 euroni tonnist. Seetõttu tuleb tegutseda kohe, et hoida ära piimakarja vähenemine ja põllumeeste pankrotilaine.“
Kokk näeb ühe võimaliku lahendusena nn lao finantseerimise meedet. „Me peame looma võimalused toota piimapulbrit, võid ja juustu lattu ning tasuda vahepealsel perioodil toorpiima eest tootjatele. PRIA-l on praegu võimekus alustada 24 tunni jooksul toodangu ladustamist. Lähinädalal peaks ka Euroopa Komisjoni põllumajandus- ja maaeludirektoraat kinnitama nn sekkumise kokkuostu hinnad. Eesmärk on säilitada tootjatele vähemalt piimatootmise omahind,“ ütles ta. Praegu võib kujuneda probleemiks Eesti piimatööstusettevõtete transpordivõimekus. „Põllumajanduskaubanduskoda võiks nüüd võtta initsiatiivi, et koostöös maaeluministeeriumi, tootjatega, töötlejatega ja transpordiettevõtetega leida lahendus piimatööstuse tootmisvõimekusele ja transpordile. Eesti põllumehi ning maapiirkonnas tegutsevaid ettevõtteid tuleb kriisihetkel toetada.“

TIIT LÄÄNE

blog comments powered by Disqus