Arvo Viru, traktorist Kaavere külast:
“Plaanis on koos perega minna. Varem pole ma sinna jõudnud, kuid naine ja lapsed on käinud ja midagi ka kaasa toonud. Mina olen käinud Põltsamaa tibulaatadel kalkuni- ja kanatibusid ostmas, kuid tänavu jäi see linnugripi tõttu ära ja alles nüüd, sügisel sain endale noorkanu. Palamuselt on tahtmine osta mõni tõuküülik, kasvandus vajabki värsket verd. Eks naine vaatab lilleseemnete ja -sibulate poole, tema on suur gladioolisortide huviline. Aia taga on hakanud meil kasvama hiidmurumunad, ehk tasub nendest seitsmest üks suurem ka nunnukonkursile viia. Ise ma autoroolis ei ole, siis saan ka “punsli eli” ja laadaõlle ära proovida. Ja mine tea, ehk naeratab laadal ka loosiõnn.”
Ainika Zilinski, sekretär Tormast:
“Viimastel aastatel olen käinud ja kui vähegi ilma peab, siis lähen ka nüüd. Vaevalt, et sellist paduvihma, nagu tunamullu oli, enam tuleb. Väljanäitusel olla, vaadata ja esinejaid kuulata on pärast pingelist töönädalat hea ja huvitav meelelahutus. Muidugi tõmbab mu kuueaastast tütart laada poole veelgi rohkem kui mind. Ta räägib juba kaua aega suhkruvatist, hobusega ratsutamisest ja kassipoegadest. Laadalt me kiisut siiski otsima ei lähe, sest üks ilus triibuline kassipoeg on meil juba välja valitud ning ootab kojutoomist. Laadalt oleme ostnud puidust lõikelaudu ja punutud korve, tänavu võtan vast mõne kaltsuvaiba. Hauka ja Palamuse ongi kaks suuremat laata, kus tavaliselt käime.”
Arnold Õunpuu, vabadusvõitleja Vaiatust:
“Kui poeg läheb ja mina ka autosse mahun, siis käin ära. Polegi seal veel käinud, kuid Avinurme pütilaadad on küll oi-oi kui toredad. Ostsin sealt ühe suurema laastukorvi, kuhu saab seeni panna. Mul oma mets ja olengi juba mitu korvitäit seeni saanud. Tänavu on puravikke, pilvikuid, kukeseeni ja kõike. Ilusasse korvi said ilusad seened, polnud ussitanud ega midagi. Laadavärk ja melu mulle meeldib, need on toredad asjad. Eesti ajal peeti Tormas koolimaja taga ka laata. Tehti tsirkust ja kõike, seniajani on veel meeles. Isa andis laadale minekuks natuke raha kaasa ja oma karjasepalka oli ka veidike. Ega me suurt kulutanud, aga komme ja viiesendiseid suhkrusaiu ikka ostsime.”
Tairo Paas, ehitaja Mustveest:
“Eks tuleb minna. Palamuse on mulle läbi ja lõhki tuttav koht. Varem sai seal igal nädalavahetusel käidud, kuid Paunvere väljanäitusele pole ma veel saanud. Laadal saab vanade sõpradega kokku ja juttu ajada. Midagi nipet-näpet või toidukraami tuleb ka osta, kuid õllelettide juurde pole mul asja, sest ma ei tarvita alkoholi. Mustvee linnapäevadel ja laatadel olen ma alati käinud. Avinurme püti- ja Lohusuu kalalaadal samuti. Need üritused on kodule lähedal ja ei saa kuidagi minemata jätta. Varem peeti ka rääbisepidu, kuid nüüd pole enam rääbist ega pidu. Laadalt olen ostnud aiatööriistu ja kala. Kuigi elan Peipsi ääres ja sugulane on kalur, tuleb kalalaadalt ikkagi kala osta.”
Gerli Mändoja, koduperenaine Lahaverest:
“Pole kunagi käinud ega lähe ka nüüd. Mulle see suur seltskond, sagin-sagin ja melu ei meeldi. Mõnusam on olla kodus või sõprade juures. Vabaõhukontserdid ja etendused ei tõmba mind, Õllesummer ammugi mitte. Niipaljuke olen suurtel pidudel käinud, kui lapsena sai Tallinnas tantsupeol esinetud. Tänavu sai siiski ka laadal käidud: olime sugulastel külas ja samal ajal peeti Mustvees kalalaata. Oli ilus ilm ja päris tore päev. Laadalt ostsime ühe laamanaha, see oli seal soodsama hinnaga kui poes. Laupäeval olen küll üsna Palamuse lähedal, kus abikaasa vanaema peab sünnipäeva, kuid väljanäitusele ei lähe ? egas kahte asja saa korraga teha.”
Katrin Zilinski, lillemüüja Sadalast:
“Ei usu, et lähen. Sel ajal jõuab mees välismaalt koju ja meil on teised plaanid. Kuid mine tea, äkki muudamegi pisut plaani ja põikame Paunverest läbi punsli õli proovima. Mingi vidina ostaks ka, midagi peab ju võtma ? kuidas sa saad laadalt tühjade kätega tagasi tulla. Laadad ja igasugused vabaõhuüritused meeldivad mulle väga. On käidud kontsertidel Pirita kloostris, siinsamas Laiusel ja mujalgi ja kui seekord jääbki Palamuse laat vahele, siis las ta jääb, eks see tuleb järgmisel aastal jälle. Avinurme pütilaatadel olen ma palju käinud, see jäi mu lapsepõlvekodu lähedale. Kooliajal olen seal rahvatantsurühmaga mitmel korral ka esinenud.”
ARDI KIVIMETS
