Niina Kalder, kaluri naine:
?Tühja ta hüüab, tuleb hoobilt. Kui mõni õnnetus on ikka ette nähtud, siis ta tuleb ja kätt talle ette ei pane. Maanteedel on kole palju õnnetusi. Noortel poistel on kiired autod käes ja uljust palju. Purjus kah veel pealekauba. Järvel on sama lugu. Vale jutt, et Bella paadid on kehvad ja seetõttu mehed uppuvad. Joogu vähem ja täitku paadisõidu nõudeid. Jogase peaga aga arvatakse, et ollakse kalda peal ja muudkui liigutakse. Pole siis midagi imestada, kui paat läheb kummuli. Aastaid tagasi, kui meist keeristorm üle käis, oleksime ka suurde õnnetusse sattunud, aga läks õnneks. Jõudsime mõned sekundid enne, kui jämedad männid murduma hakkasid, puudest kaugemale minna.?
Miia Maran, pensionär:
?Õnnetusest kuuled alles siis, kui ta käes on. Õnnetused nagu haigusedki ei käi mööda kive ja kände, vaid ikka inimesi mööda. Ei teagi sellist inimest, kellel pole mingit õnnetust olnud. Õnnetus on seegi, et halbu tegusid on väga palju. Inimesed on läinud tigedamaks ja enda poole kiskujaks. Arvestatakse ainult endaga, ligimesearmastus on kadunud. Eks kõik halb, mida teisele teed, tuleb sinu juurde tagasi. Eesti elu on õnneks rahulik, aga kui kuuled mujal toimunud suurtest katastroofidest, siis tulevad värinad peale. Ei ole aga meiegi suurest õnnetusest pääsenud. Kuigi Estonial polnud mul otseseid lähedasi, puudutas laevahukk mind, nagu meid kõiki, kõvasti.?
Maario Saar, ärimees:
?Ei hüüa, aga paljudel juhtudel pead ka ise mees olema, et mitte õnnetusse sattuda. Paraku juhtub palju õnnetusi, milles inimene ise on süüdi: ta on valel ajal ja valede mõtetega või üldse midagi mõtlemata vales kohas. Kui kästakse, ei hakka keegi oma pead tulle pistma, kuid küll tehakse teiste utsitusel hulga lollusi. Võtame või alkoholi joomise ja purjuspäi sõitmise. Aastaid tagasi nägin, kuidas piimatsistern põrutas sõiduautole sisse ja inimene hukkus. See kole pilt on teinud ka minu ettevaatlikumaks. Eks teiste vigadest ja õnnetustest tuleb õppida. Minu pisike õnnetus ? unustasin rahakoti koos juhilubadega poodi ? lõppes õnnelikult. Sain ausalt leidjalt kõik tagasi.?
Argo Pariis, ettevõtja:
?Mõni õnnetus annab endast küll märku, mõni on aga saatuse poolt ette määratud ja ise ei saa sellest kuidagi hoiduda. Võtame või suured tornaadod ja terrorid, Estonia laevahukk samuti. Teadsime, et minu Ameerikas elav tädi pidi selle laevaga sõitma. Hakkasime teda juba päästetute ja ka hukkunute nimekirjadest otsima, aga ei leidnud. Lõpuks saime tädi kätte ? selgus, et ta oli sellest reisist maha jäänud ning elus ja terve. Teine juhtum oli tuttava veoautojuhiga, kellel oli kaup juba laevale laaditud, aga ise ei jõudnud laeva väljumise ajaks kohale, sest sõiduauto kumm läks lõhki. Oli nagu saatuse sõrm. Juhtus väike õnnetus, et suurt ära hoida.?
Ene Raudkats, endine kultuuritöötaja:
?Ei ta hüüa, aga väga sageli ütleb minu sisetunne, et midagi on juhtunud. Estonia huku öösel ärkasin ma üles ja hinges oli mingi sisemine rahutus. Hommikul raadio teatas, et katastroof juhtuski just sellel ajal. Väimehel oli sellal 25. sünnipäev ja nad olid minekuõhinas, et seda mere peal tähistada. Õnnekombel jäi neil see sõit aga ära. Oskan õnne hinnata, sest lapsepõlves on mul olnud väga palju õnnetusi, mis on mu elu kõvasti mõjutanud. Õnnetusi juhtub ikka, seegi on õnnetus, kui su rahakott näpatakse või kui jääd kihutajatele jalgu. Avariisid on palju, sest meil pole liikluskultuuri. Eesti praegune kõige suurem õnnetus on tööpuudus.?
Elviira Vool, konsultant:
?Kogu aeg ei saagi minna hästi, periooditi juhtub ka halba. Ja mõnest halvast asjast võib ka head leida. On õnnetusi, mis enne tulekut hüüavad, ja neidki, mille eest hoiatab mingi sisemine tunne. Millegipärast arvan, et paljugi, mis minuga juhtub, on saatuse poolt määratud. Seda saan ma natuke ehk kallutada, kuid päris muuta ei saa. Sisetunne ütleb, et maismaal pole ma nii kaitsetu ja saan ehk veel ise määrata, mis minuga juhtub, kuid vees ja õhus jään vaid teiste meelevalda. Seepärast ei julgegi ma lennuki ega laevaga sõita. Ei tahakski öelda ja ega tohi ka kiita, kas olen õnnetustest pääsenud ? muidu võin veel ära sõnada.?
ARDI KIVIMETS
