Kalev Jalasto, ettevõtja Torma vallast Reastverest:
“Kui tahad ettevõtluses midagi suuremat teha ja soovid, et see plaan hakkaks liikuma, ei tule ilma laenu võtmiseta toime. Pangast laenu võtmine pole just keeruline, kuid intressimäär on küllaltki suur. Tulebki arvestada, millise ettevõtlusega tegelda ja kui suur saab olema rahavoog, et see investeering ära tasuks ja tuleks natuke kasumit. Rublaaja lõpus oli mul kodu rajamiseks vaja laenu ja võtsingi 15 000 rubla. Kroonide tulekuga oli mul seda väga lihtne tagasi maksta ? kõigest nädala palk. Oleks ma seda teadnud, võinuks võtta palju suurema laenu. Nüüd on laenu maksmine palju raskem, ja kui ettevõtjal veel mitu võlga kaelas nagu minulgi, siis jooksed sellest lahti saamiseks nagu orav rattas.”
Remo Jõeorg, õpilane Põltsamaalt:
“Kui teisiti omadega välja ei tule ja on võimalus saada pangalaenu, siis miks mitte seda võtta. Saingi õppelaenu, kuid see raha läks rohkem minu hobide jaoks vajalike ja kallimate asjade ostmiseks, sest arvutid ja muu koolitööks vajaminev olid mul juba gümnaasiumiajal olemas. See pangalaen polnud ju mingi tohutult suur summa, mille tagasimaksmine käiks üle jõu. Olen noor mees ? tulevik ja tööaastad veel ees. Nii et jõuab maksta ja, mine tea, ehk on vaja ka mõnda uut laenu võtta. Kui koolid läbi, siis näeb, kuhu tööle saab või tuleb asutada hoopis oma firma. Mitmekesi ja pangalaenuga on seda lihtsam teha, kuid eks seda ole tulevikus näha. Iga asi tuleb ikka omal ajal.”
Martin Alatsei, üliõpilane Rakkest:
“Mina pole veel laenu võtnud ja katsun nii kaua kui vähegi võimalik selleta hakkama saada. Pangad pakuvad nüüd kõiksugu laene, seda saab ka mobiiltelefoni abil. Saadad sõnumi ja juba ongi raha käes. Lihtne küll, aga arvestasin, et tagasimaksmisel tuleb saadud summale õige suur number juurde ja mul pole sellist laenu mõtet võtta. Kui mul on tõesti millegi ostmiseks kohe natuke raha vaja, siis laenan parem mõne hea sõbra või sugulase käest. Pakutud on ka õppelaenu, kuid pärast kooli lõpetamist pead hakkama seda kohe tagasi maksma. Aga kui midagi juhtub ja ei saagi kohe korralikku töökohta, siis tuleb käendajatel või vanematel mu võlga maksma hakata. Ma ei pea seda õigeks ja sellise riski peale ei lähe.”
Eedi Nahkur, bussijuht Jõgevalt:
“Laenu võtmine on kahe otsaga asi: kerge võtta, kuid raske tagasi maksta. Võlg on võõra oma ja see tuleb tasuda. Laenuvõtjate talud ja vara on ennemgi “haamri alla” läinud või on mehed võlavangi pandud. Ja eks neid läheb nüüdki. Olen pangast ka ise ehituslaenu võtnud, seda anti kolme aasta peale ja ega see intressiprotsent polnudki eriti suur. Muidugi olnuks parem ilma pangalaenuta läbi ajada või laenata sugulastelt, kuid kust sa neid rikkamaid ikka leiad. Kunagi olen midagi tarbijate kooperatiivist järelmaksu peale ostnud ? siis võeti iga kuu palgast mingi osa maha, aga vajalik asi oli olemas ja asjaajamine lihtne. Nüüd, kui vahel vaja, kasutan panga järelemaksukaarti Magnet, millega on veelgi mugavam.”
Hans Suurväli, õpilane Põltsamaa vallast Väike-Kamarist:
“Pankadel on pakkuda trobikond laene, kuid nende vastu pole ma veel kuigi suurt huvi tundnud. Õpin ametikoolis ehituseriala ja saan natuke stippi ning vanemad toetavad. Edasi õppima minnes tuleb ehk ka õppelaenu võtta, kuid praegu saan selletagi hakkama. Suvel lähen välismaale ehitustööle, sealsed palgad on ikka palju suuremad kui meil. Suve lõpus kavatsengi osta uuema auto ja seda mitte järelmaksu ega liisinguga. Praegu tahan küll ilma võlgadeta hakkama saada, kuid mine tea, ehk siis, kui tuleb hakata oma peret looma, ei pääse ka pangalaenude võtmisest. Noortele peredele mõeldud pangalaenud pidavatki olema üsna soodsad.”
Ärni Priks, pensionär Jõgevalt:
“Noorematel on see pangalaenude võtmine ja autode liisimine väga moes. Kui nende vanematel ikka rahalist võimu ei ole ja noortel on vaja oma elamist sättida, siis on nad lihtsalt sunnitud laenu võtma. Minu kooliajal sellist asja nagu õppelaen ei olnudki. Kuremaa tehnikumis käies sain natuke stipiraha, isa-ema pidasid loomi ja sai hakkama. Kuuekümnendate alguses, kui hakkasin oma maja ehitama, siis võtsin küll pangalaenu. Anti seitsmeks aastaks ja ei mäletagi, kas selle pealt intressi võeti või oli see õige väike summa. Nüüd pole ma enam kelleltki laenanud ja ega keegi pole mulle ka laenu pakkunud. Saan pensioni ja mul pole vajagi laenu võtta.”
ARDI KIVIMETS
