Kaupo Mathiesen, grillikokk Voorelt:
?Kaudselt ehk olengi, näiteks Eesti Loto pileteid ostes. Siiamaani pole midagi tagasi saanud, küllap ma siis kedagi või midagi olen toetanud. Olen ostnud ka mingite heategevusfondide postkaarte ja muud nipet-näpet. Telefonikõnesid, mille kaudu saab rahalist abi anda, pole ma senini võtnud. Ehk annaksingi heategevuseks veidi raha, kui oleksin päris kindel, et see läheb asja ette ja kuhugi vahepeal ära ei kao. Öeldakse, et kui tahad midagi saada, siis tuleb ka anda. Mina pole siiski heategev päkapikk.?
Lembit Mändmets, pensionil meedik Vana-Jõgeva külast:
?Minu heategevuse aeg on läbi, nüüd teeb riik mulle iga kuu kingituse ja saan rahulikult elada. Ega meediku palk selle suure töö kohta eriti suur ei olnud, osa tööd tuli nagu ühiskondlikus korras ja tasuta teha. Nüüd pole ka pension kuigi suur, aga ajab läbi. Lotot ja hasartmänge ma ei mängi, seega ei toeta rahaliselt ei kultuuri ega sporti. Raha laenamine on aga tavaline asi ? kui inimesel ikka raha pole ja häda käes, siis tuleb mõni kroonikene anda. Ega see ainult Jõgeval nii ole, suuremates linnades on küsijaid rohkem.?
Ave Paluoja, kahe lapse ema Lustiverest:
?Igal aastal oleme heategevuseks natuke raha annetanud, viimati läks see haiglale vastsündinutele vajaliku aparaadi muretsemiseks. Ehk seegi ole heategevus, et tegime Lustivere põnnikooli, kuhu saavad tulla ümbruskonna need lapsed, kes ei käi lasteaias. Mul on hea meel teha oma küla ja laste jaoks midagi head, aidata neile üritusi korraldada ? ega siis kõike saa teha vaid raha pärast. Kui ma autoga sõidan ja keegi hääletab, võtan ta alati peale. Vahel olen teinud pikema tiiru ja mõne vanema inimese kohe treppi viinud.?
Margus Mikko, autojuht Luualt:
?Head peab tegema, saamata selle eest vastutasu. Olen küll mõnda aidanud ja teinud tasuta tööd, kuid vaesematele raha andmine on rohkem sotsiaalameti rida. Mina töötan ja maksan makse. Ja see, et haigla vajab mõnda aparaati, peaks olema riigi mure. Raha korjamine on tume asi ? alles see oli, kui rahva käest koguti kliiniku jaoks raha, kuid mitusada tuhat krooni laks haiglajuhi vallandamise kompensatsiooniks. Meil on nii rikkaid firmasid, et ostavad Hispaaniasse miljonite eest villasid. Nemad võiksid ju haiglale kasvõi sada tuhatki annetada, siis poleks vaja rahvalt krooniviisi küsida.?
Tiiu Lutter Põltsamaa vallast Vahtramäe talust:
?Kodutute loomade jaoks ma raha ei anneta, kuid sünnitusmajale ja lastehaiglale uute aparaatide ostmist olen küll rahaliselt toetanud. Mul noored miniad ja paar lapselast, eks minagi tahan, et kõigile emadele ja lastele oleks arstiabi kaasaegsem. Heategevust on vaja ja eks rikkamad saavad rohkem aidata. Maakohas on aga küllalt palju vaeseid peresid ja üksikuks jäänud vanainimesi. Nende aitamine on elu loomulik osa, ega seda pea kohe heategevuseks nimetama. Minagi käin paari vanurit aeg-ajalt vaatamas.?
Ülo Maurer, traktorist Puurmani vallast:
?Heategevusega pole otseselt nagu kokku puutunudki. Mõni räägib, et Euroopa Liit tegeleb heategevusega, aga minu arust tuleb see meil hiljem kinni maksta ja siis pole see enam mingi heategevus. Meil tegelevad praegu paljud põllumehed heategevusega. Teevad tööd ja harivad maad, et see ei jääks ohakapõlluks, kuid põllusaaduste hind on nii madal, et talumees peab oma tööle veel peale maksma. Lõpetasin ka ise looma- ja põllupidamise. Maa andsin tasuta kasutamiseks ? see on nüüd mulle endale nagu väike heategu ? enam ei pea riigile maamaksu maksma.?
ARDI KIVIMETS
