Väidan seda sellepärast, et me ei tea midagi Linnavalitsuse tegemistest linna soojamajanduse probleemide lahendamisel. Oleme infosulus, andke ometi lõpuks teada oma tegemistest ja tegevustest. Meid huvitab, mis saab edasi?
Mis on selle hinnatõusu tagajärjel Jõgeval juhtumas, arutlegem: soojahinna rekordtõus lööb väga valusalt kinnisvara turuväärtust. Miks see nii on? Aga sellepärast, et kinnisvara väärtus sõltub teatavasti paljudest asjaoludest, oluline komponent on kommunaalkulud. Inimesed kaotavad juba täna oma raha.
Kinnisvarahinnad kukuvad
Minu arvutuste järgi on Jõgeva linnaelanike kaotus umbes 75 ? 100 miljonit krooni tänu just soojahinna tõusule. (Jõgeval on ca 2000 korterit, keskmine korteri müügihind 4000/kr m2, keskmine korteri suurus 50 m2 teeb kokku ca 200 000 krooni korter, aga pärast hinnatõusu jääb korteri müügihinnaks mitte rohkem kui 3000-3500/kr m2. Nende numbrite üle võib vaielda, kuid fakt jääb faktiks. Miks peaksin siia ostma korteri, kui enamik teenitud rahast läheb kommunaalmaksude tasumisele?
Mida Jõgeva linn võitis, müües Jõgeva Soojuse? Kas viis miljonit krooni ja võimaluse öelda, et linnavalitsus ei ole süüdi? Kaugküttega korterite omanikud kaotasid aga kinnisvarahinna langusena miljoneid kroone.
Miks seni on tahetud Jõgevale kortereid osta? Paljud noored Tallinnast, Tartust on ostnud need oma vanematele – rahulik, turvaline, korterid odavad, ka maksud taskukohased. Kas ka nüüd, pärast soojahinna sellist tõusu jätkub veel nõudlust, kaldun kahtlema.
Küsige, kui palju oli selle aasta jaanuari küttearved plusskraadide juures, jagage summa korteri ruutmeetrile ära ja saate selleks 25-30 krooni/m2. Kui hind nüüd tõuseb 1/3 võrra ja kui ka välistemperatuur on talvekuudel keskmiselt -10, on korteri küttekulu juba 3000-3500 krooni. Kas jätkub huvilisi? Kelle rahakott sellise kulu välja kannatab? Keskmise jõgevlase kuupalk on ainult 6000-7000 krooni.
Töötan Tallinnas ja üürin Maardus ühetoalist korterit, jaanuari küttearve selles renoveeritud majas oli 8,4 krooni/m2. Paneb mõtlema.
Mida saaksime teha?
Linnavalitsus koos volikoguga peab näitama ühele monopoolsele firmale koha kätte, lööma selja sirgeks ja ütlema väga selgelt välja, et selline hind ei rakendu Jõgeval 1. aprillist. On veel aega pool veebruari ja märts. Tõestage, et hoolite meist! Näidake, kes on Jõgeval peremees. Pingutage. Ma usun, saate hakkama! Mõnikord tuleb vastu võtta ebapopulaarseid otsuseid, peaasi, et need oleksid linna arengu ja linnakodanike huvides.
Mille järgi rahvas linnavalitsust ja volikogu hindab? Vastus on väga lihtne: selle järgi, kui hea, mugav ja turvaline on linnas elada. Kas ei tasu uuesti hakata kaaluma Jõgeva Soojuse tagasiostmist? Muide, Tallinn peab juba plaani Tallinna Vee aktsiad tagasi osta.
Mida me sellega võidaksime? Oleksime ise linna peremehed, kasum investeeritakse ettevõtte arengusse, otsitakse odavamaid kütteliike. Hind oleks ka edaspidi kontrolli all ja odavam, sest linn ei võtaks kasumit välja.
Kaalugem alternatiivseid variante, ka lokaalkatlamaju, gaas ei peaks olema ainuke kütteliik.
Kas on uuritud Viru Keemia Grupis toodetavat põlevkiviõli kasutamist? Mahutid on ju Jõgeva Soojusel olemas.
Linnavolikogu peaks kehtetuks tunnistama kehtiva kaugküttepiirkonna. Selgitage ja tõestage elanikele elamute renoveerimise ja soojustamise vajalikkust ning selle kasulikkust. Argumenteeritult ja kompetentselt. Nüüd, linnajuhid, on käes tõehetk – saage kiiremas korras kokku linnarahvaga, andke aru oma tegemistest, andke selge sõnum Jõgeva soojamajandust ja selle tulevikust. Veel ei ole hilja.
Vello Mäesepp,
linnakodanik
