Kadri Saar ja Kadi Vaikmäe, sõbratarid:
?Väiksena käisime nii mardiks kui kadriks, kuid seekord pole küll plaanis minna. Enne mardisanti sai riidekappides tuuseldatud ja midagi mustemat selga otsitud, kadriks oli vaja aga midagi heledamat. Terve küla jooksime läbi, saime komme ja teisi maiustusi. Meie pool käivad ka mardid ja kadrid, nende jaoks peab kodus midagi valmis olema. Meil on nii trehvanud, et novembris on ühel nime-, teisel sünnipäev. Halloweeni tähistatakse veel vähe, aga meie oleme seda ikka koos tähistanud, näiteks vorstikesi grillinud. Kui koolis kadrikarnevali tehakse ja see pole ainult algklasside jaoks, siis mõtleme ka mõne kostüümi välja ja võtame osa.?
Merle Tennov, turvatöötaja:
?Veel ei tea, aga kui saame paraja seltskonna kokku, siis võib-olla lähengi. Meie väikeses külakohas on tuttavaid palju, siin käivad mardisandis nii noored kui vanad. Tavaliselt tuntakse maskikandjad ära, aga mõnikord jääb mõni ka saladuseks. Minu lapsed on veel väikesed ja nemad marti ei jookse, aga suuremad lapsed tulevad küll külla. Ega sante saa ukse taha jätta ja ega nad kingitustestki ilma jää. Nende jaoks peab ikka midagi varuks olema: magusat ja kõike, andideks sobib ka porgand ja sibul. Tavaliselt on mardisandid oma kava hästi ette valmistanud. Mullu lasksid ühed makimuusikat, aga laulsid ka ise kaasa.?
Jüri Dolinski, töötu:
?Enam ei jookse, aga lapsena panime nii marti kui kadrit. Tegime maskid ja tõmbasime valged linad üle. Lastekarjaga sai pool küla läbi joostud. Meelde on jäänud, kuidas üks mees tegi meile kolli ja võttis kommikoti ära. Pärast tõi naabrimees kommid tagasi ja kinkis veel hulga raha, sest tema olla tahtnud meile nalja teha, kuid meie jooksime kõik ise suunas laiali. Ega nüüdki tuleb olla mardisantidega ettevaatlik. Eestimaa on kurjust täis, saa sa aru, kas maski taga on sant või röövel. See vana komme, et mardipäeval hanepraadi süüa, jääb mulle momendil ainult unistuseks. Aga usk, lootus ja armastus peavad jääma, nendeta oled nagu robot.?
Endla Tooming, huvijuht:
?Olen juba sellest east väljas, et ise marti joosta, aga mardi- ja kadrisante võtan meeleldi vastu. Panen nännipakid valmis ja jään sante ootama. Keegi ikka tuleb, ma ei mäletagi aastat, et nad oleks jätnud mulle vilja-, karja ja muud õnne soovimata. Kui tulevad mõned pisikesed ja arglikud mardisandikesed, siis olen neid veidi suunanud ja ka ise kaasa laulnud ja tantsinud. Mardihane pole mul kusagilt võtta, aga kadriks vast mõne kana või kanakoiva ikka muretsen. Rahvakalendri tähtpäevi ja vanaisade kombeid peame ikka elus hoidma, mardi- ja kadripäeva ning vastlate tähistamine on selleks üks võimalus. Tänavu tahaksime teha koolis kadrikarnevali.?
Arkaadi Mäki?ev, lukksepp:
?Ei jookse, vaid poisikesepõlves sai mardiks ja kadriks käidud. Lapsed on juba suured ja kodust kaugele läinud, nii et mardisante pole enam oodata. Ja kui tulevadki, siis ega ma nii vaene ka pole, et neile midagi ei anna. Eks kui sant sauna aidata, siis tuleb ta ka puhtaks pesta. Mardiks ei tapa ma hane ega kadriks kana, kuid ühe oina löön küll maha. Mihklipäeval jäigi see töö tegemata. Mardipäeva tähistamine on tore komme, soovitakse kõike head ja paremat, aga maskides võõraste meeste sisselaskmine on riskantne tegu. Mine tea, mis kavatsused võivad neil olla. Igaks juhuks on mul jahipüss ja padrunid varnast võtta.?
Siiri Rahn, õpetaja:
?Minu marti ja kadrit jooksmised jäid põhikoolis õppimise aastatesse, aga nüüd ootan mardisante endale külla. Mul on hea meel, et lapsed ei pelga oma õpetaja koju tulla. Tore, et neil on alati kena programm ette valmistatud, mardi- ja kadripäevaks erinev kava. Laiusel on ka üks vanem aktiivne seltskond, kes koos lastega jooksmas käivad. Eks rahvatraditsioonid jätkugi rohkem nende laste kaudu, kus vanemad neid järgivad. Rahvakalendri tähtpäevi käsitleme ka koolis. Enne mardipäeva pean minagi kapist mõne riidekese otsima ja nõela-niiti näitama, sest minu lastel on samuti plaan sanditama minna.?
ARDI KIVIMETS
