Kasvas üldine rahulolematus võimul olnud kommunistliku re?iimiga, alustati riigi demokratiseerimist, taastati sõnavabadus jne. Selline areng naaberriigis tegi rahutuks NSV Liidu juhtkonna ning 1968. a. augustis lõpetas NSV Liidu ja tema liitlasvägede sissetung T?ehhoslovakkiasse kõik sealsed uuendused ja reformid.
Viimasel aastakümnel on Venemaal tehtud ulatuslik uurimustöö erinevate sõdade ja invasioonide inimkaotuste kohta. Venemaa Kaitseministeeriumi arhiiviandmete kohaselt ? ning pole põhjust kahelda andmete täpsuses ? hukkus T?ehhoslovakkias 1968. a. 20. augustist kuni 20. septembrini ühtekokku 98 Nõukogude sõjameest. Neist 50 hukkus seal kõikvõimalikes sõjakäiguga kaasnenud avariides ja õnnetustes, 24 said surma ebaõige relvakäsitsemise tagajärjel, 12 hukkus t?ehhide vastupanu tagajärjel, viis tegi enesetapu, neli suri haigustesse ja kolm nõukogude sõjaväelast suri “muudel asjaoludel?. Märkigem siinkohal, et 1968. a. sündmustes langes T?ehhi poolel 94 ning raskelt sai haavata 345 tsiviilisikut.
Nõukogude Liidu viimane liider Mihhail Gorbat?ov tunnistas 1989. a. ametlikult, et NSV Liidu ja Varssavi bloki mitme riigi vägede sissetung T?ehhoslovakkiasse oli viga ja sekkumine teise riigi siseasjadesse. 1990. aastatel on t?ehhi ajaloolased teinud suurt tööd okupatsioonisügise sõjasündmuste täpsustamisel. Aga teemakohaseid leide on mujaltki ning võimalik, et üks huvitav link ulatub koguni Eestisse.
Nimelt saadeti 1968. a. Nõukogude vägede koosseisus T?ehhoslovakkiasse ülestõusu maha suruma leedulasest leitnant Kestutis Arlauskas. Ta rääkis oma intervjuus 2000. a. augustis Leedu suurimale ajalehele Lietuvos Rytas, et seal hukati sabotaa?ijuhtumi tagajärjel eestlasest sõjamees. “Üks eestlane, kes ohvitseride käskudele ei allunud, oli Prahas karistuseks maha lastud,? ütles tollal 22-aastane nõukogude tanki T-54 komandör Arlauskas (Lietuvos Rytas, 18. aug. 2000). Meie kaasmaalasest ongi artiklis ainult üks lause.
Loomulikult ei mäleta Arlauskas enam hukkunud eestlase nime. 2006. a. kevadel meenutas ta allakirjutanule: võimalik, et too eestlane, kes võis olla ka üleajateenijast seersant, tegi hoopis enesetapu, kuna ei tahtnud kasutada oma relva rahulike elanike vastu. Igal juhul oli tegemist ainsa talle teadaoleva sellise juhtumiga, mis toimus Prahas kusagil augustikuu lõpupäevadel. Rohkemat ei suutnud ta meenutada, sest kõigest on möödas ligikaudu nelikümmend aastat. Mälestuste allikana nimetas ta toonaseid Nõukogude Armee poliitjuhte.
Arlauskase mälestused ja otsene jutt näib üsna tõepärane. Tal endal on vanust juba üle 60 aasta, ta on töötanud elupäevad Leedu koolides vene keele õpetajana. T?ehhi traagilistest sündmusest ilmus Arlauskase sulest 2000. a. biograafiline romaan ?Per pusvalandi pra?iles? (?Poole tunniga halliks?), kus episoodi hukkunud eestlasest on samuti lühidalt mainitud.
Septembris külastas meie Riigikogu T?ehhi Parlamendi delegatsioon. Muuseas sai neile mainitud ülalkirjeldatud juhtumit. See äratas T?ehhi kolleegides suurt tähelepanu ja nad väljendasid oma valmisolekut ? juhul, kui veel nüüd õnnestub täpsustada asjaolusid ? esitada surmasaanud eestlane postuumselt T?ehhi kõrge riikliku autasu saamiseks.
Kui keegi teab 1968. aastal Prahas hukkunud eestlase nime või tema sugulasi, oskab lisada täiendusi ülalkirjeldatule vms, siis kõik sellised infokillud on oodatud aadressile: Küllo Arjakas, Riigikogu Keskerakonna fraktsioon, Lossi plats 1a, Tallinn 15165. kyllo. arjakas@riigikogu.ee
KÜLLO ARJAKAS
