Kas Karl saab sügisel kooli?

Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koja esimehe ja tegevjuhi Luule Palmiste andmetel on Jõgeva maakonnas sügava puudega lapsi üheksa, neist Põltsamaa linnas üks. See on Karl.

Niisugused lapsed ei lähe tavakooli, kuid õpetust vajavad ka nemad. Selleks, et pääseda erikooli, koostavad eriarstid lapsele rehabilitatsiooniplaani, milles on kirjas, kuhu kooli laps sobib. Edasi läbib laps maakonna nõustamiskomisjoni.

Kolm aastat tagasi suunas Jõgeva maakonna nõustamiskomisjon Karli Tartu Maarja Kooli. Komisjoni esimehe Kaire Kampuse sõnul kehtib senine suunamine tänaseni ja seda otsust saab muuta vaid lapsevanema soovil või juhul, kui lapse diagnoos on muutunud.

Põltsamaa Linnavalitsuse Sotsiaalosakonna juhataja Kaire Bubnise arvates ei pea Karl Tartu Maarja Koolis käima, sest Kiigemetsas on odavam kool olemas. See, et Karli kooli minnes Kiigemetsas sobivat klassi veel polnud ja et arstid Karlil kooli vahetada ei soovita, Bubnist ei loksuta.

Tartu Maarja Kooli arsti ja tugikodu juhataja Helle Kännu andmetel on Karl ainus tugikodus elav laps, kelle eest maksavad kohamaksu vanemad. Erinevalt Põltsamaast jätkub raha näiteks Nõo, Rannu ja Luunja valdadel Tartumaal, Pärsti vallal Viljandimaal. Valga linn maksab aga kahe ja Elva linn koguni kolme niisuguse lapse tugikodus elamise kulude eest.

Bubnis jääb vankumatuks: ?Põltsamaal on peale selle ühe lapse mitmeid teisi, kes vajavad raha, linn on selle lapse arveid küllalt maksnud. See on perekonna ja ühe psühholoogi arvamus, et tal pole kasulik kooli vahetada. Meil on võimalus pakkuda talle sobivat kooli. Oleme teinud taotluse Karlile koha saamiseks Kiigemetsa kooli.?

?Sügava puudega kõnetu lapse erivajadus on osaliselt viipekeel, mille õpetus käesoleval hetkel maakonna erivajadustega laste koolis puudub,? räägib Luule Palmiste. ?Meie maakonna lastele on lähim võimalus viipekeel omandada Tartu Maarja koolis ja kool pakub õppetöö kõrvale ka abistavaid sotsiaalteenuseid, nagu rehabilitatsiooniteenus ja koolkodu võimalus.?

Küsimusele, kas Kiigemetsas õpetatakse lihtsustatud viipeid, vastas Põltsamaa Linnavalituse sotsiaalosakonna juhataja, et Kiigemetsa koolis on täiskasvanud pedagoogid täie mõistuse juures. ?Milline terve täiskasvanu ei suuda viibata lapsega 20 viibet?? küsis Bubnis.

Tartu Maarja Koolis on 12 aastat praktikat erivajadustega laste õpetamisel, on eraldi viipekeeleõpetaja. Karli õpetaja Monika Kiho arvates oleks kooli vahetamine poisile karuteene. ?Eesmärgid, mida meie koolis seame, on pikad, seda tüüpi laps on väga pikaldase kohanemisega, tema orienteerumine on äärmiselt aeglane,? rääkis Kiho.

Kuigi ema viib last igal esmaspäeval kooli ja toob reedel tagasi, ei saaks ta teda viia ja tuua iga päev. Õpetaja Monika Kiho arvates ongi see hea, sest tugikodu ja kooli vahel toimib tihe koostöö, kasvatuses on aluseks võetud sama joon. Paarist tunnist päevas, mis Karl on koolis, õpetaja sõnul sellele lapsele ei piisa, ta vajab ka tugikodus jätkuvat õpet.

?Olime esimesed, kes hakkasid tegelema raske ja sügava puudega laste õpetusega ja sellest tulenevalt on meie kogemuste pagas juba üsna mahukas,? selgitab Helle Känd.  ?Tegemist ei ole lihtsalt hooldusega, vaid tõepoolest õpetamisega. Lihtsustatud viiped  on näiteks üks põhjus, mille pärast Karl ei peaks praegu vahetama kooli. Lihtsustatud viibete õppimine on väga pikk protsess ja sõltub lapse puude sügavusest ja diagnoosist, kuidas ta kohaneb. Tulemusi ei saavutata kuudega, vaid tõepoolest alles aastatega.  Autismiga laste puue seisneb peamiselt raskes sotsiaalses kohanemises, seega tuleks Karlile anda aega areneda juba harjumuslikus keskkonnas, mitte kulutama arenguenergiat kohanemiseks, tegemist on  tõsise kommunikatsioonipuudega lapsega.? 

TÜ Kliinikumi neuroloogia osakonna arst Inga Talvik kinnitas Vooremaale, et koolivahetus sellistele lastele ei sobi. Kui nad on juba ühes koolis ära harjunud, siis ei tohiks kooli vahetada. ?Sellised lapsed kohanevad uue ümbrusega äärmiselt halvasti,? ütles Talvik.

Neuroloogi sõnul on konflikte vanemate ja omavalitsuse vahel ennegi ette tulnud, kuid enamasti on need suudetud lahendada ilma arsti ja ajakirjanduse sekkumiseta. ?Tavaliselt pole küsimus selles, kas seadusest tahetakse kinni pidada või mitte, asi võib olla rahas,? oletab Talvik. Samas nõustub neuroloog, et ilma õige koolituseta jääv sügava puudega inimene läheb suureks kasvades riigile oluliselt kallimaks ülal pidada, sest sel juhul ei õpi ta iial endaga toime tulema.

?Vastavalt lapse vajadusele ja kehtivale seadusandlusele, peab kohalik omavalitsus võimaldama erivajadusega lapsel käia selles koolis, mille lapsevanem on oma lapsele valinud,? arvab Luule Palmiste.

Elle Kännu arvates peaks aktiivne erivajadusega lapsevanem, kes teab, mida ta soovib, olema vaid tervitatav.

Põltsamaa Linnavolikogu sotsiaalkomisjoni esimees Anne Kaus pole Karli kooliteemaga eriti tuttav, et aga Põltsamaa on pisike linn, teab ta poissi küll. Kaus oletab, et tegemist võib olla suhtlemisraskustega Karli ema ja Bubnise vahel.

?Meie soovitame Kiigemetsa kooli, see ei lähe perele nii palju maksma. Puudega laps on ka kõigepealt pere oma ja sotsiaaltoetused on mõeldud vaestele,? jääb Bubnis vankumatuks.

?Koolivahetust ei otsusta arstid, selle otsustab komisjon,? kinnitab Bubnis. Sama ei kinnita Jõgeva maakonna nõustamiskomisjoni esimees Kaire Kampus ega Põltsamaa volikogu sotsiaalkomisjoni esimees Anne Kaus. Nende arvates ei leidu seaduslikku alust, et kohaliku omavalitsuse ametnik vanema seljataga ja tema nõusolekuta lapsele uut kooli valib.

Tartu Maarja Kooli tugikodu elutingimused, seega ka kohamaks, tõuseb sügisest.

Raske puudega õpilase õppetöö korraldamisel tuleb lähtuda õpilasest, tema hariduslikust erivajadusest ja leida parim võimalus lapse maksimaalseks arenguks. Põhihariduse omandamiseks vajalike tingimuste loomise ja korraldamise eest vastutab kohalik omavalitsus.

Kui kodulähedane kool ei suuda puudega lapsele vajalikku õpikeskkonda pakkuda, tuleb leida lähim sobiv kool. Raske puudega lapse puhul on tihti parimad tingimused erivajadusega laste koolis. Kui erivajadusega laste kool ei asu kodu lähedal ja on vajalik õpilase paigutamine õpilaskodusse, mille kulud peaks kandma samuti kohalik omavalitsus. Praktikas siiski esineb olukordi, kus kohalik omavalitsus ei rahasta kõiki põhihariduse omandamisega seotud kulutusi piiratud ressursside tõttu. Selliste juhtumite korral on haridus- ja teadusministeerium leidnud koostöös kohaliku omavalitsusega sobivaid lahendusi, et tagada võrdsed võimalused haridusliku erivajadusega õpilasele. Riik on loonud õpilaskodudes riiklikult toetatavad kohad, taotluse saab esitada vastavalt põhikooli ja gümnaasiumiseaduse §16 alusel.

Selleks õppeaastaks otsustatakse riiklikult toetatavad õpilaskodu kohad laekunud avalduste alusel enne kooli algust. Puudega õpilastele riikliku õpilaskodu kohataotlusel võetakse arvesse nende hariduslik erivajadus.

JAANIKA KRESSA