Valdeko Tammsaar, talunik Pakastelt:
“Enne tehtagu vähemalt üks peatänav korda, küll edaspidi, kui rikkamaks saame, jõuame ka purskkaeve teha. Laenu pole selle jaoks küll vaja võtta, sest laenatud raha nagu laastutuligi ei kesta kaua. Jupp Aia tänavat on jõutud siiski korda teha, aga Pae poolses lõigus sõidad nagu mööda kündi. Jõgeval pole südapäeval kuhugi autot panna, üks suurem parkimisplats võiks olla raudtee ääres, sealt pole ju palju maad kesklinna tulla. Purskkaevust vajalikum oleks ehitada linna avalik käimla. Meile pole vaja miljonilist kemmergut, palju tagasihoidlikum ja odavam ajaks asja ära. Jõgeval pole nii palju rahvast, et siia raudteetunnel rajada.”
Jaan Kaarjärv, ristsõnade koostaja:
“Ilu on samuti vaja. Purskkaev võiks ju kultuurimaja ees olla, aga seal on juba kivi olemas. Purskkaevu raha eest saaks linna mõne parkimisplatsi ehitada. Mõni platsike tehti mullu küll juurde, Pae poe ette päris korralik, kuid autosid tuleb pidevalt rohkem ja praegu on kõik teeääred neid täis. Jõgevale on vaja bussijaama, tunnelit, avalikku käimlat, mõned putkad, mis rikuvad linnapilti, tuleks hävitada. Tartu poolt tulijatele jääb Jõgeva koleda visiitkaardina meelde endise teeninduskombinaadi lagunenud maja. Jõgevale eliitkooli rajamine tooks siia noori juurde, internaadiks sobiks endine MEKi ühiselamu, mis kunagi ühe krooni eest erastati.”
Viktor Perlov, kaugsõidu autojuht:
“Kui on juba otsustatud, et väikeses linnas peab olema purskkaev, siis tehtagu see nõnda suur ja ilus, et oleks vaatamisväärsus ja Jõgeva turismimagnet. See võtaks aga suure hunniku raha ja praegu, kui maakonnakeskuses pole isegi bussijaama, avalikku tualetti ega sauna, oleks fontääni rajamine naeruväärne. Need miljonid võiksid minna lasteasutustele, uute töökohtade loomisele, heategevusfondi või mõnele muule hädavajalikule. Seni, kuni nutame oma raske elu üle Eesti Vabariigis, tuleb vett niigi. Jätame kalli purskkaevu ja pargi rajamise paremateks päevadeks. Linn võib ju laenu võtta, kuid seda vaid asjalike asjade jaoks.”
Kristiina Palm, Jõgeva Gümnaasiumi abiturient:
“Ilus purskkaev võiks ju olla, kuid linnal on kindlasti palju tähtsamaid asju, mille üle tuleks muretseda. Juba aastaid on tõsiseks probleemiks raudtee ülekäik, auklikud sõidu- ja kõnniteed, bussijaama puudumine. Betti Alveri park on meil ilus, aga väike. Suuremad pargid võiksid olla samuti korras, kus tavaline linnakodanik ei peaks oma turvalisuse pärast kartma, saaks rahulikult istuda ja raamatut lugeda. Paraku pole meie linn nii rikas, et saaksime pargile ja purskkaevule kulutada mitu miljonit krooni. Minu arvates on koolide kaks staadioni küllaltki heas seisukorras, uue staadioni rajamisega võiks oodata.”
Ülo Tõnissalu, T?ernobõli veteran:
“Minu arust pole seda küll vaja. Mida sest kallist veest pritsida, kes tahab vee vulinat kuulata, jalutagu jõe äärde, Pedja jääb ju linna piiridesse. Pargi ja purskkaevu asemel oleks asjalikum ehitada bussijaam. Häbiasi, et seda veel senini ei ole. Käimlat oleks ka vaja. Ega see pea uhke ja kallis olema, peaasi, et vaene mees saaks oma häda ära ajada. Auto parkimisega pole ma hätta jäänud, viimastel aastatel on parklaid juurde tehtud ja mõne sammu võib ka jala astuda. Raudtee ületamisega on aga raskusi – pidevalt on seal Venemaa palgid või tsisternid jalus. Jalakäijate tunnelit või silda on raudteelinnale väga vaja.”
Väino Oja, talunik Puurmani vallast:
“Elementaarne, et linnas või alevis on bussijaam ja kemmerg. Et ei peaks seda baarist või kaubahallist otsima, suure hädaga ei leia seda üleski. Minu arusaamise järgi poleks purskkaevu rajamiseks või parkide korrastamiseks vaja raha kulutada ja selle jaoks veel laenu võtta. Iseasi, kui raudteetunneli jaoks, see on Jõgevale vajalik asi. Eestlasele on laenamine võõras ja me ei taha jätta võlga järeltulijate tasuda. Meil on palju töötuid, maksame neile toimetulekuraha. Neid võiks parkide hooldamisel, lehtede ja lume koristamisel, puude ja lillede istutamisel tööle värvata. Midagi võiks teha ka ühiskondlikus korras.”
ARDI KIVIMETS
