Einard Kiisel, töötu Voorelt:
“Ta võiks ju minna Moskvasse paraadi vaatama, kuid mingeid lepinguid pole küll mõtet siis alla kirjutada. Selge see, et kaks riiki peavad oma piiride osas kokku leppima ja selle fikseerima, aga seda ei pea enam kiiruga tegema. On uued ajad ja Venemaa võiks niigi palju vastu tulla, et pisike osake Petserimaast Eestile tagasi anda. Et me ei peaks neilt seda lapikest maad, kus Setumaa ja nende inimeste hauaplatsid, uuesti tagasi ostma või mõne teise tüki Eestimaad vastu andma. Poliitika koha pealt olen pisike mees, et sõna võtta. Minu arvamus seda ei mõjuta ja ega minu sõna keegi kuulegi.”
Endrico Freimann, esimese kursuse ajalootudeng:
“President võib minna Moskvasse vaatama, kuidas vene vaprad sõdurid marsivad, kuid mingisugustele paberitele ei tohiks ta küll alla kirjutada. Tehku Venemaale viisakusvisiit, aga pastakas jätku koju. Kui minna Moskvasse, siis sirge seljaga – me pole neile mingid vasallid. Enne kui lepingutele ja deklaratsioonidele, pealegi teiste poolt dikteeritule, alla kirjutada, peaksid need olema arutlusel vähemalt Riigikogus ? Eesti on ju parlamentaarne riik. Venemaale minek, piirilepingu ja deklaratsiooni allkirjastamine ei tohiks olla lustakas, kiirelt tehtud otsus.”
Marvo Heinmann, ehitaja:
“See on presidendi ja poliitikute otsustada, kuid minu arvates on targem mitte minna. Oleks õiglasem, kui me seda pidupäeva ei tähistaks. Venemaa on tahtnud ühitada võiduparaadi piirilepingu ja deklaratsiooni allakirjutamisega, kuid kõik need kolm on erinevad asjad. Kui oleme üle kümne aasta piirileppeta hakkama saanud, ei tasuks nüüdki teha seda tormakalt. Seda enam, et Venemaal on hakanud järsku kiire, pealegi tahetakse allkirjastada deklaratsioon, mille on nad ühepoolselt koostanud. Eesti peab vähemalt nn Saatse saapa tagasi saama.”
Juhan Kuslap, pensionär:
“Rüütel võib ju minna, sest Putin on juba ammu kutsunud Balti riikide presidendid 9. mail Moskvasse pidustustele, kus ta olevat nõus allkirjastama Eesti ja Venemaa vahelist piirilepingut. Üsna hiljuti esitas Venemaa meile alla kirjutamiseks kahe riigi suhete arengu ühisdeklaratsiooni, milles pole Tartu rahulepingust juttugi. Me ei tohiks koos piirilepinguga sellisele deklaratsioonile alla kirjutada. Piirilepet on praegu hädasti vaja hoopis Venemaal, sest oleme ju Euroopa Liidu liige. Kas Eesti oskab uue piirilepingu sõlmimisel oma praegusi eeliseid kasutada, sõltub poliitikutest.”
Valmar Vaater, agronoom:
“Kahtlen, kas venelaste võidu päev on meile just nii tähtis sündmus, et peaksime seda tähistama. Eesti riik on ju nii palju kannatanud. Eesti, Läti, Leedu ja veel mõne riigi presidendil oleks mõistlikum jätta 9. mail Moskvasse minemata. Sellel päeval saaks seda missiooni täita välisminister, suursaadik või mõni teine riigiametnik. Piirilepingut ja kahe riigi suhete arengu ühisdeklaratsiooni on vaja, aga küsimus on selles, millisel kujul. Ennem kiirustasime piirilepinguga, et NATOsse ja Euroopa Liitu pääseda, nüüd pole meil enam kiiret. On ainulaadne võimalus esitada ka omapoolseid tingimusi.”
Mati Sei, elektrivõrkude dispet?er:
“Minu nagu üsna paljude arvamus on, et meie presidendil pole sellel päeval küll Moskvasse asja. Vaevalt et Eesti jääks ainukeseks riigiks, kes jätab minemata. Pole juhuslik, et Venemaa tahab just võidupüha ajal meiega piirilepingut sõlmida. Kümme aastat on neil lepinguga aega olnud, nüüd on aga tuli takus. Neil on siingi omakasu mängus, Venemaa ei tee midagi ilma tagamõtteta. Piirilepingut võime ükskõik millal sõlmida, aga mitte nende võidu päeval. Piiriläbirääkimistel peame leidma kompromissi, seda eriti Setumaa osas.”
ARDI KIVIMETS
